Julia Buhring, Kristina Jones, Celeste Jones “Ainult koos õega”

Julia Buhring, Kristina Jones, Celeste Jones “Ainult koos õega”

Tõlkinud Mai Tõnisoo.

Sinisukk, 2009. 398 lk.

“Ainult koos õega” on yks kole raamat. See kõneleb koledatest asjadest, mille kohta võib väga hästi ka ytelda, et neid ei peaks ilmas yldse olema. Aga nad siiski on, seepärast on ka koledaid raamatuid tarvis.

Jumala Lasteks ja hiljem Perekonnaks hyytud sektist ei teata Eestis kuigi palju, sest selle suurima leviku aegu olid eestlased raudse eesriide taga varjul. 1990ndate alguses populaarsust võitnud Elu Sõna oli sellega võrreldes kaunis leebe. Kristlikku käsku “Armasta oma ligimest!” võtsid Jumala Lastele aluse pannud fantaasiavaesed inimesed nimelt sõna-sõnalt – võiks öelda, et suisa fysioloogiliselt.

Misjonitööga kaasnevat võõraste armastamist ja annetuste kogumist nimetaks vähem vagad hinged kyll pigem prostitutsiooniks ja laste armastamist pedofiiliaks. Ent vaevalt leidub tegevust, mida poleks ajaloo jooksul usuga välja vabandatud. Selles raamatus jutustavadki kolm õde, kuidas nad niisuguse armastuse keskel yles kasvasid.

Tõlge yldiselt sujub, ehkki selles esineb totrusi nagu, “Swiss’i sõjaväenuga” ja “Aruandekeskne Ametnik”. Mis seal ikka, tegijal juhtub. Ehkki Sinisuka nimetus valgete raamatute sarjas on yks raamat koledam kui teine, on nende väljaandmine siiski tänuväärt töö. Kõik on hea, mis paneb inimesed mõtlema.