13.03.2009, 00:00
Elder “Elder”
Rusuvalt mahlane mudapomm, mis ennustab häid aegu psühhedeelsele metal’ile.
Elder
“Elder”
(Meteor City)
Mesi on kogu oma
kleepuvuse ja näilise tahkuse juures viskoossem kui vesi, peaaegu et
toatemperatuuril ülivoolav, tungides ka mikropragudesse ning imbudes
sinna, kuhu märjem aine ei küüni. Elderi muusika on nagu mesi,
ainult et ei kipu purgist välja, vaid kuulajale sügavale kõrva
ja ajju: kui imetillukegi vastuvõtlikkus stoner-doom-gruuvile neis
elundeis eksisteerib, leiab Elder selle peagi üles, valgub mugavalt
kodustesse soppidesse ja suhkrustub magusaks känkraks, mida pole lootustki
taas välja saada. See, mis esmakokkupuutel ehk areenilt lahkunud suuruste
(Sleep) pretensioonika matkimisena kõlab, nihkub peagi uude raami ja
hoopis jätkab lõppematut otsiskelu sealt, kus eelmised mehed
eesmärgi kaotasid. Pärast teise pala “Hexe” viimast
minutit olin mina igatahes müüdud mees ja rõõmus nagu
kringliga kahekesi jäetud maias mudilane. Rõõmustamiseks on
ka põhjust: noorukestest poistest koosneva Massachusettsi trio ideaalne
sulam toor-doom’ist, stoner/sludge-metal’ist ja klassikalisest
proge-rock’ist koos terakese bluusiga otsekui ennustaks salapärase,
soise ja suitsuse sideme igavest säilimist Black Sabbathi käivitatud
koletisliku masinavärgi ning kõigi tulevaste fuzz- ja riff-manajate
vahel.
9