20.03.2009, 00:00
Kuidas käsi käib?
Areen uuris kultuurivahendajatelt- ja -maaletoojatelt, kuidas annab käimasolev majanduslangus nende valdkondades tunda. Kust pitsitab, kui pitsitab.
Kuno Tehva, klubi Privé:
Ma arvan, et
külastajad on rohkem valivad. Privé on väike klubi ja meil on
väga lojaalne ning aastate jooksul välja kujunenud publik, kes oskab
hinnata kvaliteeti ja kes on avatud uutele muusikalistele elamustele. Me
näeme kõvasti rohkem vaeva kui enne ja see on kindlasti andnud
oodatud tulemuse. Jätkame endiselt igal reedel välisesinejate esinema
kutsumisega ja üritame säilitada väljakujunenud taset.
Löögi on tõenäoliselt saanud suuremad klubid ja
lounge-tüüpi baarid, kuhu minnakse enne klubisse minekut
väiksele soojendusdringile. Need soojendused tehakse nüüd pigem
kodus, oma seltskonnaga privaatselt, ja alles siis tullakse klubisse jalga
keerutama.
Aga positiivse noodina peab tunnistama, et sellistel
aegadel nagu praegu elavad reeglina meelelahutajad keskmisest paremini.
Priit Raud, tantsuteater Kanuti Gildi Saal:
Kanuti Gildi Saali poolt vaadatuna on seis selline, et piletimüügis
vähenemise märke näha pole. Kui miskit muutunud on, siis ehk
see, et inimesed planeerivad oma kulutusi rohkem ning ostavad piletid varakult
ära. Kui majanduskriisi märke otsida, siis sellest, et ministeeriumi
toetus vähenes ning seetõttu tuleb ehk vähendada veidike ka
töötajate palkasid... Aga see on ju normaalne, kui me
räägime inimeste solidaarsusest languse ajal jne.
Krista Kaer, kirjastus Varrak:
Natuke raske on praegu
kogu olukorda hinnata, sest aasta alguses on olnud kõigis kauplustes
hinnaalandused ning ostmise õiget olukorda näeb võib-olla
järgmiste kuude jooksul. Trükiarvud on juba natuke aega
väärtkirjanduse puhul tasahilju kahanenud, loodame, et need on
saavutanud taseme, millest allapoole need enam ei kuku. Õnnetus on aga
selles, et mida väiksemaks jäävad tiraažid,
seda kõrgemaks kipuvad tõusma hinnad. Valiku osas
on eesti turg üsna raskesti prognoositav, nii et ainult
võimalike menuraamatute peale oma edasist tegutsemisplaani rajada ei
saa.
Senikaua, kuni inimesed veel lugeda oskavad, leiavad nad ehk
ikka ka tee raamatuni. Kuigi selle raha, mida riik käibemaksu
tõstmisest saab, oleks võinud anda juurde raamatukogudele. Selle
asemel on nende raha hoopis vähendatud.
Timo
Diener, Forum Cinemas:
Kinomaailmas on surutis siis, kui
jooksevad filmid, mida rahvas vaadata ei taha. Praegusel hetkel läheb
kinol selles mõttes hästi – vaatajate arv ei näita
vähenemismärke, publikut jätkub. Kahe esimese kuu lõikes
pole kõige õigem aastaid võrrelda, aga langustendentsi ei
tähelda. Kui kinos on filmid, mida inimene ka vaadata tahab, siis on
kõik kenasti.
Tanel Tatter, Club
Hollywood:
Klubide külastatavus üleüldiselt on
kindlasti veidi langenud, olulisemaks muudatuseks on meie hinnangul see, et
ühe õhtu jooksul ei külastata enam mitmeid klubisid, vaid
valitakse pigem üks koht.
Eespool mainitu tulemusena koonduvad peod
edukatesse klubidesse, ehk käiakse seal, kus rahvast on, ja meil
õnneks on praegu külastatavus samal tasemel eelmise aasta sama
perioodiga.
Nele Mägi, Rahva Raamat:
Mõju on tunda alates käesolevast aastast, aga see pole ehk nii
suur kui mujal jaekaubanduses. Tallinnas on meil koguni raamatumüügi
kasv, aga see on uue Rocca al Mare poe arvel. Kokkuvõttes oleme siiski
veidi oma ootustele alla jäänud.
Ivar Aus,
alkoholi maaletooja Altia Eesti ASi juhataja:
Restoraniveinide müük on vähenenud
, jaekaubanduses pole veinimüügis mingit muutust märgata.
Küll on jaekaubanduses muutunud ostud kange alkoholi osas. Kes varem
jõi konjakit, joob nüüd brändit. Viina juuakse üldse
vähem (idapiirkondades pruugitakse sõbrakaubandusena Venemaalt
tulevat viina) ning pruugitakse odavamaid brände. Miskipärast on
trendikad vene ja ukraina margid.
Hiie Nurme,
plaadimüügikett Lasering:
Muidugi ei ole ka meie
tegevus puudutamata jäänud. Nii palju kui ma teiste
plaadimüüjate ja meie klientidega rääkinud olen, siis meie
äril on see pluss, et paljudele on plaadid hobi ja hobiks inimene ikka
raha leiab. Võib-olla jätab pigem kingade ja pükste vahetamise
uute vastu ära. Ning eks muusika ole ka selline asi, mis
lõõgastab ja tuju tõstab.
Aga eks sellist
ostjat, kes laiatarbekaupa ostis, on meil vähem. Kindlate soovidega
kliendid, kes spetsiaalselt plaate tellivad, käituvad samamoodi. Ning need
tavakliendid, kes ei ole pikaajalised plaadiostjad, soovivad näha
häid pakkumisi. Et kui Viru keskuses on näiteks rõivad alla
hinnatud enneolematul määral – 60–70 protsenti –,
siis nad astuvad meie kauplusse ja küsivad, et kus siis plaatide
60–70protsendine allahindlus on. Aga plaadil on 30% allahindluse juures
juba põhi käes!
Veebruar oli nutune, aga jah, loodame,
et nüüd tuleb päike välja. Eks üleüldine nutt ja
hala mõjutab ka inimesi.
Katrin Rajasaare, kino
Sõprus:
Kõik sõltub filmidest,
meelelahutuslikud filmid saavad praegu publikut isegi rohkem kui mullu, aga
tõsised teemad ja väärtfilmid ei ole praegu väga in. Riia
kolleegide sõnul on nendel kinokülastuste koguarv kahanenud 20
protsenti, ja väärtfilmile on peaaegu võimatu publikut leida.
Ilmselt see “tsirkust ja leiba” süsteem depressiivsel ajal
ikka töötab.
Peeter Rebane, kontserdiagentuur
FBI:
Usun, et n-ö suuri kontserte (à la Saku
Suurhall) jääb eelmiste aastatega võrreldes kindlasti
vähemaks – majanduslangusele lisaks mõjutab seda ka uuest
aastast kehtima hakanud kõrgem käibemaks. Seega väheneb
võimalus näha Eestis vähem-mainstream artiste (Lou Reed, Bob
Dylan etc.). Samas usun, et siiski suureneb väiksematesse saalidesse
mõeldud ürituste osakaal.
N-ö headel aegadel
kontserte korraldanud tegijaist tõenäoliselt kõik sellel
alal enam ei jätka. Turg puhastub ehk. Samas – tõeliselt
tasemel show’ jaoks leitakse endiselt raha – BDG poolt Madonna
kontserdi piletite välja müümine vähem kui ühe
päevaga on selle kinnituseks.
Teistest paremini peaks vastu
pidama klubid ja kinod, kuna tegemist on hinna mõttes ühe
kõige kättesaadavama valdkonnaga – tean omast käest,
sest seda näitab hästi ka Cinamoni kinokeskuse hea külastatavus
Tartus ning Club Hollywoodi ja Angeli külastatavus Tallinnas. Meil on
külastajate arv pigem kasvanud kui kahanenud.
Kristiina
Garancis, Linnateater:
Meil esialgu tunda ei anna.
Piletimüügi koha pealt võib öelda, et kindlasti on see
periood, millal pileteid saada on, täna palju pikem. Pileteid ei
müüda lihtsalt nii kiiresti välja kui vanasti. Eriti kehtib see
uuslavastuste kohta, sest inimesed lihtsalt ei tea veel, millega on tegu.
Imre Uussar, veinirestoran In Studio Vinum:
Veini läbimüügi kogus pole vähenenud, ega keegi ilma
veinita ikka ei söö, aga ju
uakse 100–150 krooni odavamaid veine kui aasta eest. Ka ei võeta
enam aperitiive ja digestiive. Kir Royali või hinnalisi konjakeid saab
pakkuda hoopis harvem. Külastajate arv on enam-vähem sama kui aasta
eest, aga kassa on siiski väiksem. Nagu teisedki restoranid, oleme me
langetanud toitude hindu.
Gunnar Viese, kontserdiagentuur
BEM:
Rock Cafes toimunud ürituste järgi on
näha, et need, mis peaksid tooma kokku vähemalt 1000 inimest, on
kokku kuivanud umbes 700 inimese peale (näiteks Opethi kontsert).
Suurem karuteene nii ürituse korraldajale kui kontserdikülastajale on
siiski käibemaksumäära muutus, mistõttu mitmed artisid
jäävad tänavu BEM Agency vahendusel Eestisse lihtsalt tulemata
(teiste seas Chris Cornell, Blondie, Incubus jne).
Kaarel
Oja, Teater NO99:
Majanduslangust on tunda loomulikult ka
meil, kus ei oleks. Meie väike saal on etenduste õhtutel küll
jätkuvasti täis, aga selle täitumiseks tuleb teatril
kõvasti rohkem pingutada kui veel mõni aeg tagasi.
Piletite müügiperiood on pikenenud ja on tunda, et inimesed
mõtlevad enne põhjalikumalt, kui pääsme soetavad. See
tähendab muuseas ka seda, et uuslavastuste saalid saavad päris
täis alles siis, kui esietendus on toimunud ja sellele järgnevad
kajad kõlanud. Aga positiivne on, et publiku üldpilt on muutunud
pisut teadlikumaks. Inimesele on selgem, mida ta vaatama tuleb.