17.04.2009, 00:00
Hiinlased hiilisid Kruuda ja Vichmanni telekomiärisse
Kodumaise mobiilioperaatori Bravocom uueks salapäraseks aktsionäriks sai 50 miljardi kroonise aastakäibega Hiina telekomigigant ZTE Corporation.
Märkimisväärset tehingut, mis tõotab varjusurmas
Bravocomi kaubamärgi taas pildile tuua, hoiti suure saladuskatte all.
Börsifirmana pole ZTE sellest isegi Hongkongi ega Shenzeni börse
teavitanud, ehkki justkui oleks pidanud.
Äriregister
ütleb, et siinsete suurärimeeste Oliver Kruuda ja Marcel Vichmanni
kõrval omab ligi veerandit Bravocomist (firma ProGroup Holding) üks
Luksemburgis registreeritud salapärane ettevõte. Ekspressi
usaldusväärsetel andmetel kuulub see otseselt või kaudselt
Hiina ZTE-le. Samuti asus Bravocomi juhtkonda Jaak Lippmaa kõrvale
ZTE kontsernis töötav hiinlane Huang Zheng.
Eesti uus
telekomiärimees Zheng jätab Ekspressi küsimustele viisakalt
vastamata. Ülejäänud Bravocomi tegelased aga püüavad
jätta muljet, justkui sattunuks mees Hiinast täiesti
juhuslikult Eesti kõige marginaalsema telekomifirma etteotsa. Kümme
aastat suures telekomiäris tegutsenud Zhengi roll olevat ettevõtet
konsulteerida ja võimalikke investoreid ligi meelitada. Bravocomi
turundusjuht Kristo Krumm kinnitab, et ZTE-l pole (vähemasti
otseselt) Bravocomis osalust.
Seni suhtlesid Bravocomi
kliendid Elisa mobiilivõrgus. Ent Tallinnas pani firma üles ja
lubab lähikuudel avada oma seni testimisel oleva 3,5G
mobiilivõrgu. Vastavad seadmed soetati ZTE-lt.
Hiinlased
pole varjanud, et soovivad seadmetootja Ericssoni ja teiste suurte
tegijate mõjuvõimu Euroopa mobiilinduses tugevalt
kõigutada. Oma salarelvana näevad nad nii-öelda
laen-kauba-ostmiseks ärimudelit (Vendor Financing), kus ZTE annab
telekomioperaatorile laenu, et viimane saaks ZTE-lt võrgu osta. Seda
skeemi rakendasid hiinlased edukalt Rumeenias, Indias, Etioopias ja
Angoolas. Nüüd näib asi töötavat ka Eestis.
Bravocomis pole ZTE eesmärk mitte niivõrd äri Eesti
pisikesel turul kui olla siinse turu “eliitklubis”
näppupidi sees. 2007. aastal soetas ProGroup riigilt 71 miljoni
krooni eest 3G mobiilivõrgu litsentsi ja võttis kohustuse
võrk püsti panna.
Hetkel peamiselt
äriklientidele suunatud Bravocomil on firma enda väitel
25 000 tavatelefoniklienti, 12 000 mobiiliklienti ja 1000
andmesideklienti. Lisaks telefoni- ja internetiteenustele
hakkab ettevõte lähiajal pakkuma internetitelevisiooni. Kristo
Krumm lubab, et kohe, kui Eesti majandus elavneb, tuleb Bravocom
jõulisemalt ja nähtavamalt ka eraklientide turule, lüües
konkurente innovaatilisuse, nutikuse ja tootearendusega.
EMT juht
Valdo Kalm aga leiab, et Eesti turg on väike ja tihe. Ning
Bravocomile kuulub sellest alla ühe protsendi.
“Nad
on korra püüdnud turule tulla, ebaõnnestunult. Küsimus
pole tehnoloogias, vaid turunduses jms. Praegu näib neil olevat isegi
ärijuhtimisega tõsiseid probleeme, sest meile võlgnevad nad
korraliku summa raha,” ütleb Kalm.
Hiina invasioon
- Hiina kapitali huvist Eesti majanduse vastu räägitakse viimasel ajal eelkõige seoses Tallinna Sadama ja Estonian Airiga.
- 2008. aasta jaanuaris sõlmisid Tallinna sadam ja maailma suuruselt neljas Ningbo sadam kokkuleppe rajada Muuga sadamasse Läänemere suurim konteineriterminal ja Hiina kaupade jaotuskeskus. Ehkki ettevõtmisele on kulunud palju auru ja vilet, püsib plaan ebamäärane.
- Üks raskustes Estonian Airi ostuhuviline olevat aga Hiina lennukompanii Hainan Airlines, kes on pidanud kõnelusi ka Leedu pankrotistunud FlyLALi ostuks.
- Bravocomiga seotud ZTE Corporation müüb võrguseadmeid enam kui 140 riiki üle maailma, põhiliselt Aasiasse, Aafrikasse ja Lähis-Idasse. Ettevõttes töötab 50 000 inimest.