17.04.2009, 00:00
Salaviinaärikate „Rõõmuallikas"' kuivas tilgatuks
Suure salaviinaäri kahtlusega vahi alla võetud Igor Zavizion on kogenud kontrabandist. Ekspress paljastas juba aastal 2000, et see mees oskab maskeerida salapiiritust kas või aknapesuvedelikuks.
Neli aastat tagasi jõudis rahvusvahelisse uudislevisse kurioosne
uudis Eesti-Vene piirilt. Narva veehoidla alt tuli päevavalgele rohkem kui
kilomeetri pikkune voolik, mida kasutati salapiirituse pumpamiseks Venemaalt
Eestisse.
Vooliku üks ots asus Narvast paari kilomeetri
kaugusel ühe suvila garaažis. Tegemist oli väikese vabrikuga, mis
töötas nagu kellavärk. Piiritust võeti vastu kaks korda
päevas, lasti voolikust paakidesse ja veeti üle Eesti laiali.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi toona kindlaks, et osa salapiiritusest
jõudis otsaga Tallinna Kalamajja Suur-Patarei tänavale. Seal asus
Offexi nimeline väike viinavabrik, mis töötas Igor Zavizioni
juhtimisel. Ometi jäi tegevusluba firmale siis alles. See lugu on praeguse
seisuga kohtus.
Tänavu märtsi lõpul võttis
politsei eriüksus K-komando Zavizioni (39) koos kahe kaaslasega kinni.
Ühe mehe vahistamiseks tuli kutsuda kohale tuletõrjeauto, kuna too
keeldus võimudele ust avamast. Alles siis, kui pritsimehed valmistusid
redeliga aknast sisse ronima, avas mees ukse ja andis alla.
Pärast Offexi toodete poodidest kokkukorjamist ja ülelugemist
teatas riigiprokuratuur, et leidis võltsitud maksumärke
37 193 pudelil. Need kandsid nimesid Talu Viin, Kodu Viin ja Psenichnaja
Vodka, Vodka Avans ja RõõmuAllikas.
Samuti
kahtlustatakse võltsitud maksumärke 10 414 pudelil Oma viinal, mis
on alkoholiregistri andmete kohaselt Remedia toodang.
Viinaliitri omahind vaid kümme krooni
Kurikuulsa
Patarei vangla külje all, endises majoneesitehases asuva Offexi
naabermajade elanikud ei osanud aimatagi, et nende silma all toimuv pole miski
muu kui laiaulatuslik riigivargus. Kust nad pididki teadma – aastal 2009
ja salaviin. Kellele, milleks?
Ent stopp – just nimelt 2009!
Möödunud aasta jooksul tõstis valitsus kahel korral kange
alkoholi aktsiisi. Kokku tervelt 33 protsenti. See pidi tekitama kiusatusi...
Salaviina tootmine on alati olnud ahvatlev, sest tulivee omahind on
naeruväärne võrreldes riigimaksudega, mis moodustavad viina
letihinnast lõviosa. Tarbijat, õigemini massi, huvitab ju
viinapudeli puhul ennekõike hind.
Uskuge või
mitte, aga odavamast klassist pooleliitrise viina omahind on viis krooni!
Koguni 42 krooni moodustab aktsiis. Pole vaja olla kuigi taibukas, et
näha: kui jätta maksud riigile maksmata, on tulu iga müüdud
viinapudeli pealt ülisuur.
Viinamull, mille
lõhkemist vähemasti viinatootjate seas oodati-loodeti, näib
olevat lõhkenud.
Offexi-nimelisel viinatootjal pole alates
sellest ajast, mil ta Eesti viinatootjate statistikatabelitesse ilmus, olnud
just kõige elegantsem maine. Pigem kahtlane ettevõte,
pealtnäha tundmatud omanikud, odavad margid ning suhteliselt väike
tootmismaht.
Kuigi firma tootmismaht oli ametlikult väike,
võis tema odavavõitu toodangut poodides küllaga näha.
Kuid nagu öeldakse – kui vahele pole jäänud, siis pole sa
varas.
2006. aasta juulist jõustus Eestis kord, mille
kohaselt pidid kange alkoholi pudelid kandma maksumärki. Viinatootja
(või importöör), kes soovis oma toodangut müüa, pidi
lunastama maksumärgi. Esimest korda tekkis kontrolliasutustel
võimalus viinatootjate ausust testida.
Senine
salaviinatootmist ohjeldama pidav seadustik jättis petistele piisavalt
tegutsemisruumi.
Küll ja küll jooksid uurijad ummikusse,
sest vajalikud paberid esitati menetluse käigus tagantjärele ja
kriminaalsüü tõendamine oli sisuliselt võimatu.
Ilmselt oli 2001. aasta sügisel Pärnus toimunud
metanoolitragöödial oma roll selles, et salaviina määr
alkoholiturul hakkas kahanema – inimesed ei söandanud enam kahtlast
kaupa osta. Teisalt mängis oma osa mõistlik
maksumäär, mis lubas viina letihinnal olla piisavalt madal.
Viina jaemüüki valitsesid suured kaubandusketid, mis
jõuliselt oma tingimusi dikteerides viina hinnad tootjale kriitiliselt
madalaks ajasid ning maksetähtajad iseäranis väiksemate tootjate
jaoks talumatult pikaks venitasid.
Tõenäoliselt
seepärast otsustasidki aastaid tegutsenud Remedia omanikud Indrek
Kirss ja Aleksander Pajuri äri maha müüa. Kosilasi otsiti
kõikjalt, ostjaks sai mõnevõrra ootamatult Offex. See oli
aastal 2007.
Milleks Offexile Remedia? Äsjaste sündmuste
valguses on see loogiline – kattevarjuks.
Remedia ostuga
soetati t u n t u s, mida Offexil seni polnud. Huvitav on see, et uued
omanikud ei kiirustanud kaht tootjat ühendama, mis majanduse seisukohalt
oleks ju otstarbekas. Remedia hoiti Offexist lahus.
Kunagisest
suurtegijast, Igor Savenkovile kuuluvast Onistarist kutsuti Remedia
juhatusse Aleksandr Skoblov, kunagi majandusministeeriumis alkoholitootjaid
kureerinud osakonna tippametnik.
Lisaks võeti juhatusse
endine tuntud politseitöötaja, mullu kevadel joobespäi
autojuhtimise eest vallandatud Margo Rumask. Remedia, kui tagantjärele
hinnata, pidi jääma Offexist vormiliselt eraldiseisvaks, n-ö
puhta palgega tegijaks.
Asjaolu, et Remedia nimi asjast
läbi jookseb, on pannud firma esindajad aktiivselt tegutsema.
Palgatud on advokaat ning tuntud kriisijuhtija PR-firma Corpore. Kohe ilmusid
artiklid, kus Remedia teatas, et nende markidel pole olnud ega ka tule
võltsitud märke. Firma nime on määritud pahatahtlikkusest
või eksituse tõttu.
Remediat esindav advokaat Raivo
Laus läks lausa nii julgeks, et kinnitas: Offex Grupil, millel lasub
kuriteokahtlus, polevatki Remediaga kattuvaid omanikke.
Võimalik, et advokaati tsiteeriti valesti, sest niisugune väide
on naeruväärne.
Suurem osa Remedia
aktsiaid jaguneb kolme ettevõtte vahel, milleks on:
- 1) Igor Zavizionile kuuluv Andera Trade,
- 2) lõviosas Zavizionile kuuluv Offex Baltic,
- 3) aasta lõpuni Zavizionile kuulunud Slavianskaya Group, mis aasta algusest on salapärase inglase Stephen John Goldsmithi omanduses.
Ei saa
kuidagi öelda, et kahe firma omanikud ei kattuks. Pole raske märgata,
et võtmeisik on Igor Zavizioni nimeline kodanik.
Äri käis allilmajuhi osalusel
Juba aastal 2000
kirjutas Ekspress, et politsei andmetel tegeleb Igor Zavizion koos Dmitri
Rusiniga salapiirituse veoga Eestisse.
“Tolliametnike
sõnul toovad Rusin ja Zavizion salapiiritust Eestisse Saksamaalt,
maskeerides selle kas autode jahutusvedelikuks, aknapesuvedelikuks või
mõneks muuks tööstuslikuks kemikaaliks. Tegelikult on
piiritusele lisatud vaid väike kogus lõhnastatud ammoniaaki, mis
kanistri avatuna olles aurustub.”
“Edasi
müüakse piiritus neile, kes selle salakaubana Põhjamaadesse
toimetavad või selle siin veega lahjendatult salaviinana maha
müüvad. Kuna Rusin ja Zavizion on vaid maaletoojad ning
hulgimüüjad, pole nende tegevuse kohta suudetud koguda nii palju
infot, et meestele süüdistust esitada.” “Väidetavalt
juhendavad, kaitsevad ja osaliselt ka finantseerivad Rusinit ja Zavizioni
Tallinna allilma tuntud tegelased Oleg Lvov ning tema parem käs
i Nikolai Holopov.”
2003. aastal kirjeldas Ekspress
Zavizioni kirglikku võitlust Jõgevamaal Pajusis asunud
veinitööstuse enamusosaluse nimel kaasosanik Jüri Plukkiga. Ka
tookord esines Zavizioni nimel seesama Lvov. Juba 90. aastate lõpus, kui
keskkriminaalpolitsei kätte sattus kuritegeliku ühiskassa
raamatupidamine, jooksis sealt läbi Zavizioni nimi.
Pole just
liiga vähe põhjust, et nimetada RõõmuAllika tootja
tegemisi kahtlaseks. Ent kahtlustest jäi väheks, sest riigi
võimalused salaviinatootjaid rappida olid olematud.
Erinevalt näiteks sigarettidest, mille puhul oli asi lihtne –
maksumärk puudub, järelikult on kraam ebaseaduslik –, puudus
viina puhul pikka aega võimalus valgel ja mustal või
“päevasel” ja “öisel” toodangul vahet teha.
Nõnda piirdus riik pisidiilerite ehk “monopolide”
küttimisega.
Nüüd on Zavizion vahi all. Uurijad on
kindlaks teinud, et poodidest ja Baltmodumi laost ära võetud
ligi 20 tonnil salaviinal kasutati võltsitud maksumärki.
Võltsmaksumärgid on tehtud ülimalt
professionaalselt. Riigiprokurör Piret Paukštys ütleb:
“On alust arvata, et need on valmistatud mõnes
välisriigis.” Ainuüksi see detail lubab aimata, mis tasemel
salaäri käis.
Politseinik tegi ärikale
katust
Asjaolu, et 6. aprilli hommikul, mõni
päev pärast läbiotsimisi Offexis, suri oma kodus endine
politseinik Margo Rumask, annab alust spekulatsioonideks. On ju intrigeeriv
mõelda, et paljastatud salaärikate esimene kahtlus reetmises
langes just ekspolitseinikule.
Täna ei kinnita miski, et
Rumask oleks surnud kõrvalise sekkumise tõttu. Tema
lähikondlased on vaid maininud, et mees töötas ja treenis liiga
intensiivselt. Ent juba aastal 2003 kirjutas Ekspress, kuidas Rumask,
toonane pealinna autojälitusgrupi juhtivinspektor, ühe
äritüli käigus Zavizioni esindades konkurendi nina ees
“töötõendiga vehkis”. Zavizion nimetas tolles loos
Rumaskit oma ammuseks sõbraks.
Kuus aastat MTA
uurimistalitust juhtinud Rain Kuus kinnitab, et räägitagu Rumaskist
mis tahes legende, tema või tema alluvate poole ei pöördunud
Rumask oma viinaärikatest sõprade huvides kordagi.