08.05.2009, 00:00
Reformierakonna varatu riik
Reformierakondliku koalitsiooni poolt välja öeldud riigivarade
järjekordne müük ei ole mitte samm eelarve päästmise
või majanduslanguse pidurdamise suunas, vaid kainelt
läbikaalutletud järgmine käik Reformierakonna varatu riigi
plaani realiseerimise teel.
Peaminister Andrus Ansip tahab
müüa Eesti Loto ja saastekvoodid, et tekitada n-ö omatulusid ehk
mittemaksulisi tulusid, mille abil vähendada kaheksaprotsendilist eelarve
kärpeplaani.
Ansipi selline kava jätab hoopis teistsuguse
mulje kui eelarve päästmine. Piisab, kui tuletada meelde Ansipi
pidevat kalduvust riigi vara müüa – olgu siis tegemist riigile
kuuluvate kinnistute, Estonian Airi osalusega, Eesti Postiga, Tallinna
Sadamaga, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaama või mis tahes muu riigile
kuuluva varaga. On üksnes aja küsimus, kui erakätesse antava
vara nimekirja lülitatakse ka politsei, sõjavägi, vanglad ja
kohtupidamine – miks mitte neid teenuseid sisse osta!
Ansipi eesmärk on varatu riik
Ansipi eesmärk
näib olevat olnud tema poliitilise karjääri algusest peale Eesti
Vabariigist virtuaalse ja varatu riigi moodustamine. Reformierakondliku
lausliberalistliku majandusmudeli seisukohalt vaadates võiks riik
müüa praktiliselt kõik oma füüsilised varad ja
jääda eksisteerima üksnes virtuaalse moodustisena. E-riigi poole
oleme juba mitu suurt sammu astunud ja reformierakondlikus ideaalis
võikski Eesti riik olla üksnes failikogum arvutikettal, koht, kus
paikneb arvuti ja mõned administreerivad inimesed.
Ülaltoodu ei ole utoopia, vaid reaalsus, mille suunas oleme Andrus
Ansipi eestvedamisel juba mõnda aega liikunud. Meil on e-maksuamet, kus
saame täita oma deklaratsioone. Interneti teel on võimalik
asutada ettevõtteid. Riigiportaal riik.ee võimaldab saada arvuti
teel enda kohta igasugust informatsiooni. On palju muudki.
Teataval
määral on e-riigistumine loomulikult mugav ja innovaatiline, kuid
meil on silmapiiril ka e-koondamised, e-valimised, e-vangid, e-politsei ning
e-sõjavägi. Üle interneti või mobiiltelefoni teel
läbi viidavate valimiste puhul ei tea enam keegi, kes tegelikult
hääletab, millisel viisil teda mõjutatakse ja kes vahepeal
hääletustulemusi muudab. Uus töölepinguseadus ja sellest
tulenev muutuv tööõigust puudutav reeglistik võimaldab
töötajatest vabaneda lihtsalt e-kirja või SMSi saatmise
teel.
Reformierakondlikul eestvedamisel on juba mõnda aega
vähendatud vangide arvu ja sisse viidud elektroonilist kinnipeetavate
kodujälgimist. Sealt on vaid üks edasine samm selles suunas, et muuta
meie vanglad üldse virtuaalseteks moodustisteks. Vanglate kaotamisele saab
Reformierakond ka toetust Lätist, kus on hakatud rahapuudusel kaaluma
vangide ennetähtaegselt vabadusse laskmist. Massiivsed
kinnipidamisasutused on riigile õudselt kulukad ülal pidada ja
nende müügist võiks ju kopsaka tulu teenida.
E-politsei ja e-sõjavägi on väga turumajanduslikud
lahendused
Reformierakondliku varatu riigi seisukohalt
vaadates tuleks sisse osta ka korrakaitse ja riigikaitse teenused. Milleks
omada riigi palgal palju politseinikke, kui riik ei suuda neile
majanduslanguses palku maksta ja siis on nende koondamisega tükk
tegemist? Lihtsam on korrakaitselised probleemid erafirmadele delegeerida
ja siis osta lihtsalt teenust!
Arvevabrikute otsimist võib
tellida audiitorfirmadelt, huligaanidega tegelemist turvafirmadelt ja
liiklusjärelevalvet autokoolidelt.
Sama lugu on
sõjaväega. Milleks hoida riigi bilansi
s nii kulukat kaitsesüsteemi, kui sõda tuleb ette harva ja nendel
vähestel hetkedel võib tellida pisut tehnikat ja jalaväge
mõnest eraturvafirmast?
Samuti saaks Reformierakond
sõjaväe erastamise korral kantida tehnika poolmuidu oma toetajate
kätte ja seega osutada vastuteeneid oma sponsoritele. Hiljem on hea
ka omadele riiklike kaitsetellimusi anda.
Reformierakond võib
mitte päris täpselt aru saada jätkusuutliku riigikorralduse
alustest, kuid raha ja muu vara kantimise skeemide väljamõtlemisel
ei tohi neid alahinnata. Aeg-ajalt esile kerkivate riigi vara
müügi uudiste taustal tuleb kindlasti proovida näha terviklikku
skeemi pikemaajalise riigi vara erakätesse andmise kohta.
Kui
riigil oleks plaan vara müügist teenida, mitte seda odavalt
omadele nihverdada, siis ei üritataks alati varasid müüa turu
madalseisu ajal, võimalikult kiiresti ning müükidele
hädaolukorra väljamüügi silti külge riputades.
Samuti ei saa välistada võimalust, et Reformierakond
näeb Eesti riigi pankrotti kui täiesti reaalset ning suure
tõenäosusega asetleidvat alternatiivi. Pankrotihaldurina teab
Andrus Ansip hästi, et kui oma firmalt on plaanis pankrotimenetluse
läbi võlgu maha raputada, siis oleks mõistlik varad enne
ära kantida. Täpselt selline mulje jääb ka Eesti riigi
varade väljamüügist.
Euro saaksime ilmselt
kiiresti
Igal juhul oleme kas ühel või teisel
viisil jõudmas sinnani, et Reformierakonna varatu riigi plaan näib
olevat väga reaalne lähiaja alternatiiv. Kui Ansipil õnnestub
veel pikemaks ajaks mingite trikkidega võimule jääda, siis ta
meie riigi ka arvutifailide kogumiks muudab.
Seda, kas failiserver,
kus meie riiki juhtiv tarkvara paiknema hakkab, jääb ikka riigi
valdusesse või renditakse erafirmalt, on raske täna öelda.
Selge on aga see, et IMF kiidaks meie kulude kokkuhoiu suutlikkust,
meie riigieelarve jääks tasakaalu, euro saaksime kiirkorras
käibele ja Ansip ise saab ka oma innovaatilise riigi kuulsuse najal
kusagilt välisriigist suurepalgalise töökoha.
Nende
arust lahendatakse inimestega seotud probleemid lausliberaalsete loodusseaduste
abil, kus tugevam sööb nõrgema ja kusagil tekib ikkagi
looduslik tasakaal. Hammasrataste vahele jäävad inimesed on
reformarite mõistes ise süüdi, et õigel ajal endale oma
toetatavat reformierakondlast ei leidnud ja majanduslikke salaleppeid ei
sõlminud.
Reformierakond on liiga auahne selleks, et
varatu Eesti Vabariigi kontseptsiooni elluviimine pooleli jätta. Neil on
juba tükk tööd selles suunas tehtud ja nad tahavad alustatu
kindlasti lõpule viia. Seega ainuke asi, mida sellise inimvaenuliku kava
vastu on võimalik ette võtta, seisneb skeemist arusaamises, selle
teadvustamises ja valitsuses võimul olevate varatu riigi pooldajate
väljavahetamises. Tähtis on aga tegutseda kiirelt ja otsustavalt.
Loo autor on suurima opositsioonipartei Keskerakond esimees ja Tallinna
linnapea.
Loo autor on suurima opositsioonipartei Keskerakond esimees ja Tallinna linnapea.