05.06.2009, 00:00
Pertelsoni arvepidamises valitses kaos
Ülekuulamisprotokoll paljastab, kuidas judokas Indrek Pertelson ajas mitu rahakotti omavahel sassi ning laristas võõrast raha, nii mis jaksas.
Suurärimees Andres Sarri pihtis üle-eelmise nädala Ekspressis,
kuidas ta jäi ilma 100 miljonist kroonist. Sarri investeeris selle summa,
et ehitada koos judoka Indrek Pertelsoniga perespordikeskus Arigato.
Pertelson raiskas aga suure osa rahast ära ning tüüris
spordikeskuse pankrotti. Muuhulgas maksis ta väga kõrgeid
palkasid. Näiteks sekretär teenis 20 000 krooni kuus, tavatreener 35
000 krooni ja Pertelsoni hea tuttav, treener Silja Siller 50 000
krooni.
Kuidas käis majandamine
Arigatos, selgub Ekspressi käsutuses olevast
ülekuulamisprotokollist. Seal annavad Haabersti Perespordikeskuse
(HPSK)juhatuse liikmed Pertelson, Tavi Maastik ja Margus Dintšenko
selgitusi audiitor Peep Parmaksonile ja pankrotihaldur Terje
Eiprele. Osalesid ka Eesti Talleksi esindajad Peeter Värnik
ja Kaido Kotkas.
Kes maksis raha kassasse?
Treener Silja Siller sai iga kuu 6000 krooni, mis pandi enne
väljamaksmist kassasse.
Audiitor:
Kes pani
kassasse selle raha?
Dintšenko:
Tõesti ei mäleta kõiki juhtusid.
Audiitor:
Kuidas vormistati 6000 krooni maksmine kassasse, millise
dokumendiga? Raha ei ilmu ju kassasse umbisikuliselt, keegi konkreetne isik
peab selle sinna panema. Kas klient teenuse eest makstes või inimene,
kes toob selle pangast.
Dintšenko:
Pean
vaatama oma märkmetest, kuidas see konkreetselt on toimunud.
Audiitor:
Miks teie märkmetes on olemas, aga HPSK
raamatupidamises mitte?
Dintšenko:
Ei oska
vastata, ilmselt pole see jõudnud raamatupidamisse.
Audiitor:
Loetlen kuupäevi, millal see kanne on toimunud:
05.01, 05.02, 07.03, 09.04, 02.05, 06.06, 03.07, 06.08. Igal kuul on toimunud
üks kanne, mida te ei mäleta. Kes kassat pidas?
Dintšenko:
Mina alates Arigato majja kolimisest. Enne ei
asunud minu käes kassa ja ma ei tea, kus see asus. Raamatupidamise eest
vastutavad juhatuse liikmed, mina tegin kandeid. Minu käes kassat ei
asunud. Kassakandeid tegin mulle laekunud info põhjal. Pean vaatama oma
märkmetest, kes mulle selle info andis.
Audiitor:
See ei olnud ainuke raha. Tavi Maastik maksis auto
kasutamise eest isiklikuks otstarbeks 2000 krooni kuus kassasse. Oli see nii,
igas kuus 2000 krooni alates jaanuar 2007? Kuhu te selle maksite, seda
võiksite mäletada?
Maastik:
Ilmselt
siis kassasse.
Audiitor:
Kus see kassa asus?
Maastik:
Meie kontoris seifis.
Audiitor:
Kelle käes asusid seifi võtmed?
Dintšenko:
Seifi võtmed asusid
kontoris.
Audiitor:
kellel oli juurdepääs
seifile?
Pertelson:
Juhatuse liikmetel, minul,
Dintšenkol ja Maastikul.
Audiitor:
Kui teil
kolmel oli juurdepääs, siis ainult teie kolm võisite seda
sinna panna. Iga kuu tehti kolm sularaha sissemakset – ühega maksti
Silja Silleri 6000 krooni kassasse, teisega Tavi Maastikule 2000 krooni auto
kasutamise eest, kolmandaga 2000 krooni Silja Silleri auto kasutamise eest.
Neid kassasse makstavaid rahasid polnud seega väga palju. Kes siis kandis
Silja Silleri raha? Kui Dintšenko seda oma väitel ei maksnud, siis
jääb üle kas Pertelson või Maastik.
Pertelson:
Mina seda ei teinud.
Audiitor:
Kui kolmel oli juurdepääs, siis jääb
üle, et selle summa maksis sisse Maastik.
Maastik:
Mina ei maksnud.
Audiitor:
Aga seifile
juurdepääsu rohkem inimesi ei omanud? Kes siis maksis?
Pikem vaikus.
Audiitor:
Praeguse seisuga selgub,
et neid rahasid ei makstud kassasse. Vähemalt teie kolme poolt mitte.
Pertelson:
Jah.
Tegin
raamatupidamislikult ja juriidiliselt hulga vigu
Pertelson:
Kui oli vaja maksta mingeid arveid, elektrit või
muud, maksti Condorist (Pertelsoni juhitav juudoklubi, mis tänaseks
tegevuse lõpetanud – T. T.), kui Condoril oli see raha olemas. Kui
homme oli vaja maksta mingeid asju HPSKst, maksti HPSKst. Saime aru, et oleme
kriisis, ja selgelt teadvustasime seda endale. Selge oli, et maja tuleb
valmis ehitada ja kontseptsioonid ja teenused käima lükata. Me
ei suutnud lepinguid vormistada, see jäi tagaplaanile. Tegin
raamatupidamislikult ja juriidiliselt hulga vigu ja võtsin tegevjuhina
selle vastutuse ja riski. Minu ettevalmistus ei olnud ilmselt piisav.
Audiitor:
HPSK oli andnud laenu Condorile olulises
summas ajal, mil olid raskused arvete tasumisega ja muude kohustuste
täitmisega 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta alguses. Millega seda
põhjendate? Summad olid 400 000 – 500 000 – 600 000 aasta
lõpul ja uue aasta alguses.
Pertelson:
Ma
ei näe ühtegi kohta, kus Condor oleks saanud vahendeid, mis
põhimõtteliselt ei kuulunud talle [–] Jään praegu
vastuse võlgu.
Eipre:
Lähtusite
sellest, et kõik oli segamini Condori ja HPSK vahel. Kas ei võiks
siis arvata, et kui Condoril oli vaja sõita lähetusse Pariisi
või Moskvasse või Pärnusse, siis võetigi raha HPSK
kassast või pangast. Kuidas põhjendate nii suuri summasid? Kas te
ei mäleta neid?
Pertelson:
Kogu arvepidamine
baseerus igapäevasel toimetamisel.
Audiitor:
2007. aasta esimesel poolaastal Condorile tehtud
ülekanded – näiteks 16. mail 35 000 ja 16. mail 106 000. 2007.
aasta veebruarist juunini antud Condorile laenu summas 407 000 krooni, arvete
tasumiseks makstud ca 50 000 krooni. Ajal, mil vaja tasuda ehituse arveid,
andsite Condorile laenu. Samal ajal saite 12. veebruaril laenu Eesti Talleksilt
summas 280 000 eurot, mille kaks nädalat hiljem suures osas laenate
Condorile.
Solaarium kadus ajutise halduri
teadmata
Audiitor:
Oli juttu, et
solaariume müünud firma esitas kreeditarve ja solaarium tagastati.
Kas olete teadlik, et see toimus ajal, mil tehingud pidid toimuma ainult
ajutise halduri nõusolekul?
Pertelson:
Olen
teadlik, jäi informeerimata, minu viga ja minu vastutusel.
Püüdsime leida lahendusi, ettevõte sõlmis lepingu
Intrum Justitiaga võlanõude lahendamiseks ja nende ettepanek oli
tagastada üks aparaat.
Audiitor:
Kas olete
kursis, et sellega võisid saada kahjustada teiste võlausaldajate
huvid?
Pertelson:
Aiman. Kuna nemad tehnika
tarnisid, tundus õiglane neile tagastada.[–]
Eipre:
kas solaariumi tagastamine oli Teie ainuisikuline otsus
või ühine otsus juhatuse liikmetel?
Pertelson:
Olid teadlikud ka teised.[–]
Dintšenko:
Mina sain teada alles siis, kui nägin
kreeditarvet, mis laekus.
Maastik:
Mina avasin
ukse, kui nad majja tulid ja solaariumi ära viisid.
Pertelson:
Arutasime selle läbi ja see oli ühine otsus.
Dintšenko:
Mina ei s
aa nõustuda, et olin teadlik otsusest. Kindlasti selle otsuse tegemise
juures ka ei olnud.[–]
Pertelson:
Ma ei usu,
et keegi selle aparaadi tagastamisest kahju sai.
Abikaasa tegi
kallist haljastustööd ilma lepinguta?
Terje Eipre:
Kas Marge Pertelsoni (Pertelsoni abikaasa – T. T.) haljastuse
osutamise leping on olemas?
Pertelson:
Jään vastuse võlgu, usun, et on olemas. Tean seda, et sisuline
töö on kindlasti tehtud.
Eipre:
Talle on
tehtud ülekanne 78 079 krooni majanduskulude katteks, mis kulud need olid?
Kes tegi Marge Pertelsoni lepingu?
Maastik:
Olgem
täpsed, mina tegelesin lepingute ettevalmistamisega. Kas leping on olemas
– kui kaustades pole, siis ma ei oska seda kommenteerida. Ei mäleta,
et oleks Marge Pertelsoniga lepingut ette valmistanud, aga see on
võimalik. [–]
Pertelson:
Mina
kindlasti ei teinud ei Ants ega Marge Pertelsoniga. Võimalik, et seda
lepingut ei ole. Kindlasti polnud tegemist mingi huvitatud osapoolte vahelise
lepinguga. Haljastust tehti võimalikult väheste kulutustega.
Loomulikult, kuna tegemist spetsiifilise aiaga, on seal ka kallimaid asju.
Kinnitan, et töö on teostatud ja pole kuritarvitatud
midagi.tegemist
Audiitor:
Kas Marge Pertelson sai
ka tasu? Kahel korral on 30 000.- ülekanne, kus selgituseks
“vastavalt lepingule”.
Pertelson:
Tuleb
täpsustada.
Pertelson otsustas ehitusel
ise
Eipre:
Kes tegeles HPSK juhatuses
ehitusega?
Pertelson:
Mina suhtlesin ametlikult
peatöövõtjaga kõigis küsimustes, ka kõik
jooksvad ehituse käigus tekkinud küsimused. Aktide majjatoomine ja
kooskõlastamine – ka mina. Ülekande tegi enamasti
Dintšenko, aga akteerimine käis minu poolt.
Ehitusjärelevalvega tegeles Tarmo Jõulu Rapidonist.
Eipre:
Miks pole Rapidon allkirjastanud teostatud
tööde akte?
Pertelson:
Minu andmetel on,
ta allkirjastas tööde aktid teiste paberitega ja need on kindlasti
olemas. [–] Tema leppis eraldi peatöövõtjaga minu
teadmisel kokku aja ja koha, kus võeti töö vastu. Peale seda
ta ütles, et on selle ja selle asja akteerinud. Kus see dokument on, ei
tea, jään vastuse võlgu. Osa dokumente on Tarmo Jõulu
käes ootel endiselt, tänu sellele, et see maja lõpuni jäi
vastu võtmata.
Eipre:
Tarmo Jõulu
väidab, et pole kusagile alla kirjutanud ja töid ta vastu
võtnud ei ole, seda tegite ainult teie ja tema sellega ei tegelenud.
Ühtegi dokumenti, kus oleks Jõulu allkiri, meil ei ole.
On see loogiline?
Pertelson:
Kuulen esimest
korda, et Jõulu andmetel tema pole akteerinud. Kõik
tööd, mida mina võtsin vastu, vaatas enne üle ja kinnitas
Tarmo Jõulu. See on ehitusseadusest tulenevalt vajalik. [–]
Eipre:
Jõulu väidab, et Pertelson on nii
jõuline isiksus, et ei julgenud Pertelsoniga vaielda ja Pertelson
otsustas ise, milliseid alltöövõtjaid kasutatakse, milliseid
materjale kasutatakse jne.
Pertelson:
Selliseid
avaldusi on küll imelik kuulda. Peaks olema konkreetsete tööde
osas Celanderi käes Tarmo Jõulu allkirjad. Celanderi kontoris
allkirjastas Jõulu Celanderi esindajaga ja selle alusel vormistati edasi
akt ja arve. Selle alusel läks maksmisele. [–] Mõned
lihtsamad tööd võtsin ka ilma Jõulu
aktita üle, mille osas Jõulu eraldi paberit ei teinud ja mis ei
nõudnud inseneri teadmisi.[–]
Kotkas:
Milline ehitise osa ei nõua insenertehnilisi ja ehituslikke teadmisi?
Pertelson:
Siseviimistlus. Tuvastamine ka lihtsamale
isikule jõukohane [–
Parbus maalis Pertelsonist klantspildi
- Indrek Pertelson kuulub nende tegelaste hulka, kellest kirjutas raamatu pistiseafääriga kurikuulsaks saanud linnanõunik Ivo Parbus.
- “Pertelsonist õhkub rahu ja sõbralikku meelekindlust,” kirjeldab Parbus neli aastat tagasi ilmunud trükises. “Indreku väljendusviis on kindel ja loogiline. Selline mulje jääb mehest, kes on toonud koju kaks olümpiamedalit ning kinkinud väikesele rahvale eneseusku ja väärikust.”
- Pertelson räägib Parbusele antud usutlustes plaanist rajada treeningkeskused Haabersti ringi äärde ja Lasnamäele. “Investoreid ei saa ma nimetada. Tegemist on lugupeetud inimestega Eestist, kes soovivad jääda esialgu tagaplaanile. Kontseptsiooni kallal oleme töötanud ligi seitse aastat. Kõik võimalikud arengud ja ohud on läbi arutatud ja arvutatud.”