22.05.2009, 00:00
Lirtsu ja lärtsu
Lirtsu ja lärtsu! kõlab Hugo peas uuesti ja uuesti. Just niiviisi
ütleb alluvatele töist päeva soovides hommikustel koosolekutel
saneerija Mauno, viisakamalt öeldes uus ülemus. Hugo ja Mauno
töökohaks on populaarne uudisteportaal, hädavajalik igale
hingavale olendile.
Mauno lihtne ilmavaade tunnistab vaid
mõõdetavaid asju. Klikid. Kommentaarid. Raha.
Mauno
pole loomult kuri mees. Kergelt hallinev, väikese sõbraliku
õllekõhu ja priskete kintsudega Mauno tuleb igal hommikul
jala tööle nagu rahvamees.
Enne portaali
töötas Mauno veelgi kollasemas väljaandes. Seetõttu teab
ta hästi, mis on väärt üks või teine nimi. Ta teab,
et ropendav Padar müüb suurepäraselt, aga malbe Liisi Koikson
minimaalselt. Et Aunaste müüb ükskõik millega talutavalt,
aga Evelin lausa silmapaistvalt. Lisaks teab Mauno sedagi, et õnnetus
suurperega ja lapse värske haud on õnn, mis tuleb kohe üles
korjata. Vahel kööginurgas mõtiskleb Mauno selle üle,
kuidas kõiki neid tegelasi ja teemasid kimpu siduda, ja et oleks ju
huvitav teada saada, kas kommentaare tuleks sellise kimbu puhul mitu korda sama
palju kui eraldi ja kui palju tuleks sellisel puhul siis klikke.
Hugo on Maunot jälginud ja võtnud temalt üle nii
mõndagi. Kui ta kunagi uskus, et tema, Hugo, on ajakirjanik, siis Mauno
on selle usu omal asjalikul moel purustanud. Mauno räägib ikka
meediatööstusest ja aja voolust ja tegeliku elu peegeldusest. Hugo
püüab Mauno käske täites unustada, et inimesed, kellest nad
oma jutte teevad, on ka päriselt olemas. Vahel mõtleb Hugo
õudusega, mida öelda, kui ta satuks kuskil parkimismajas
või liftis oma lugude tegelastega kokku ja ta juhtumisi ära
tuntakse. Igaks juhuks on Hugo Mauno õpetusi järgides Facebookist
kõik enda äratuntavad pildid eemaldanud.
Mauno
õpetus seisneb kollase pealekeeramises. Liialdamises ja lihtsustamises
enneolematul määral. Kõike saab kirjeldada lihtsast veelgi
lihtsamalt: õnnetust, mis juhtus õhtupoolikul, saab nimetada
öiseks košmaariks; naist, kes hilines lapsele lasteaeda järele
pool tundi, saab nimetada kõigile teada-tuntud rongaemaks; tulekahjus
lapse kaotanud naist saab nimetada Tulekahju-Pilleks; poliitikut saab alati
nimetada rahvaröövliks.
Mauno loeb igal õhtul
klikid ja kommid kokku. Siit saab teada, kas oli hea päev. Alul
vastikusega, hiljem tärkava huviga on Hugo tasapisi hakanud sedasama
tegema. “Meie ja Võsa Pets, meie olemegi rahva hääl.
Vastandage ennast mölakatega, kes käe maksumaksja taskusse on ajanud,
pekske neid ja nende naisi!” räägib Mauno. Ja juba ongi Hugol
valminud uudisnupp ministrist, kes ostis pudeli kallist oliiviõli, mida
lihtinimene endale ju lubada ei saa (mobiilvideo on ka olemas). Ja õhtu
poole on plaanis nupp Evelinist, sest etiketiasjatundja meelest on tema
käekotil asuv lill valet värvi. Sellest tükist loodab Hugo
vähemalt kahtsadat klikki. Kui see tõesti kõik
õnnestub (ja miks ei peaks), maksab Mauno Hugole nädala
lõpus tuhat krooni preemiat. Nii see neil siin käib.