29.05.2009, 00:00
Koka kui fenomen
Rännu- ja kunstisõbrast yuppie Sasha Stein* kirjeldab oma kogemusi ja põhimõtteid seoses “saatana kõõmaga”.
Nagu mõned teadlased on kirjeldanud, saadab normaalses kaines ajus
retseptor A sõnumi retseptorile B. Kui inimene on joonud alkoholi,
saadetakse sõnum ka retseptoritele C ja D, ning kui inimene
tarvitab uimasteid, siis saadab hüpoteetiline retseptor
sõnumeid kõikides suunades – mitte üksi E-le ja F-ile,
vaid lausa tähestiku lõppu välja. Nii hakataksegi nägema
asju ning seoseid, millel pole pistmist reaalsusega, ning tekivad paranoiad.
Kahtlemata on kokaiini imago elitaarsem kui näiteks heroiinil. Ja
koka on kahtlemata “puhtam” kui heroiin – ei pea jändama
süstalde ega nakkustega. Ja isegi kui heroiini ninna tõmmata,
muutub ju inimene tegelikult abituks, ta on totaalses audis, samas kui
kokaiiniga ajab ta end energiliselt püsti ja on väge täis.
Vähemalt oma arust.
Miks on kokaiin mõnuainete kuningas
– või oleks õigem öelda kuningkobra – miks on
tema mürk nii ihaldusväärne, ent ka ohtlik?
Kokaiin,
nagu teisedki mõnuained, on ju tegelikult laiskadele. Umbes nagu
kahjulik dieeditablett rasvunule, kes ei viitsi trenni teha ega dieeti
pidada.
Mõnu tuleb hetkega ja kindlalt, pole vaja
aastatepikkusi meditatsiooniharjutusi nirvaana lähedale jõudmiseks
ega ka vaeva, õnne ja annet isiklikeks saavutusteks (näiteks
rõõm lapse sünnist, armastuse leidmisest, eduka
tööprojekti teostamisest vms).
Tõmbad ühe
triibu – ja juba tõusedki kõrgustesse, kõik on
kuidagi selge ja ülev. Jah, sa tead, et see on illusioon, mis
möödub, aga sel hetkel on sul nii hea olla, et sind ei huvita tulevik
– erksinisele taevale ning kristallselgele kihutamisele järgnev hall
laskumine ja uimane tuterdamine. Koka on ju eelkõige
psühholoogiline fenomen – selge see, et koka all on elu eredam ja
värvilisem, ning samas mitte nii, et teadvus muutuks ehmatavalt teiseks
(nagu heroiini, LSD või seente puhul). Koka ergutab ego – iga
Moskvitš võib koka all muutuda Mercedeseks.
On
võimalik olla n-ö teadlik tarbija – hoida oma
usaldusväärselt allikalt saadud kristalli mustadeks päevadeks
–, ent väga vähesed on selliseks teadlikuks tarbimiseks
võimelised.
Enamik kaotab kontrolli, sest muidugi on
Mercedes ägedam kui Moskvitš. Nõuab hingejõudu, et
pärast Mercedest tagasi Mossesse kobida. Kuigi mälestus Mercedesest
võib tegelikult ju aidata ka Mossega mõnusamalt
elada-sõita.
Kas on mõtet vahet teha nn
pühapäevatarbimisel ja kuritarvitamisel? Miks alkohol ja nikotiin on
sotsiaalselt aksepteeritud, kuid kokaiin mitte? Mis üldse
määrab, millised ained saavad sotsiaalselt aktsepteerituiks ning
mis jäävad põranda alla?
Marssimispulber on hetkel
seaduslik väga vähestes riikides, nagu näiteks Boliivias.
Üks majanduslik põhjus, miks kokaiini iial enamikus riikides ei
legaliseerita, on see, et seda ei ole võimalik seal kohapeal toota ning
seega maksustada. Alkohol ja uimastid on ses mõttes palju
tänuväärsemad ained. Ja mitte ainult majanduslikult...
Uuringud on näidanud, et kui mõõta ainete negatiivseid
toimeid ja sõltuvuse teket, siis kokaiin jääb oma negatiivse
mõju poolest alla ainult heroiinile. Näiteks kiire naha vananemine,
kuna kokaiin põhjustab magamatust; neerude enneaegne kulumine,
südame rütmihäired ja potentsiaalne (surmav) üledoos.
Ja “puhtus”, mis on kokaiini imago lahutamatu osa,
võib tegelikult samuti ohus olla. Sa ju ei tea, millest konkreetne
triip koosneb, mi
s on sinna sisse segatud.
Mina isiklikult ei usu, et siinpool
Atlandi ookeani kvaliteetset triipu üldse liigub (turvameetodid ja
politseivalve on karmistunud, pole enam hullud 90ndad). On ju kokaiini teekond
siia geograafiliselt pikem ning kaupmehed, kes sellise riski ette
võtavad, peavad oma riski ju hiljem kuidagi kompenseerima. Mida rohkem
vahelülisid, seda suurem tõenäosus on tõmmata endale
ninna booraksit või soodat või amfetamiini, vaese mehe kokat.
Paljud arvavad, et amfetamiini tekitatud pulsi kiirenemine ja ärev olek
ongi siis see high. Ei, koka high on palju peenem. Ei mingit veenide tukslemist
või infarktihirmu tekitavat südame pekslemist. Kuid selline peen
high tuleb ainult tõeliselt puhtast ainest, ja seda ei tohi segada ka
alkoholiga (muide, üldse üks põhiline ja väga kahjulik
viga, mida narkootikume tarbides tehakse). Samuti nagu on organismile parem
mitte segada õlut, viina ja veini ühe õhtu jooksul, on
targem manustada ka kokaiini eraldi.
Siiski mõtlen
heldimusega oma elu esimesele triibule, mida mulle pakkus ühe pankurist
sõbra sõber 1999. aastal – tegelane, kes hiljem kokaiiniga
äritsemise eest ka trellide taha pandi.
Olime tema
üürikorteris Tallinna vanalinnas. Ta võttis oma teleka tagant
välja kilekoti umbes Rubiku kuubiku suuruse valge kobakaga ja
tükeldas selle laua peal ära.
“Poisid, tehke
üks triip. See siin on puhas kraam, otse Kolumbiast! Siis teate eluks
ajaks, milline on see õige, korralik high.”
Nii head
triipu polegi ma hiljem kunagi saanud – ka siis, kui reisisin Argentinas
ja Brasiilias. Ehk on see aga n-ö esimese armastuse efekt – see
torkab alati kuidagi erilisemalt.
Umbes aasta pärast esimest
triipu (olin siis üliõpilane) sattus mul kogemata kombel olema
paari triibu jagu kvaliteetset kokaiini. Oli vihmane detsembripäev ja ma
olin eksamile peaaegu sisse maganud... Ja siis tuli mulle raju mõte
minna sellele suulisele eksamile triibu all. Kõik õnnestus
suurepäraselt – lihtsalt mu enesekindlus kasvas ja mälu
näis paremini toimivat. No more no less.
Tegelikult ka
kokaiini all liigud sa siiski omaenese bensiinist. Koka on pigem vaimne kui
seksuaalne erguti (afrodisiaakumiks on palju mõjusam vana hea punane
vein). Ma ei kujuta ette, mida mitteintellektuaalsete huvidega tüübid
koka all teevad, mis mälu- või analüüsikanalid neil
avanevad.
See tundub nagu kinkida mikrofon inimesele, kes ei oska
laulda.
Olen näinud paljusid sõpru kokaiini ohvriks
langemas – lihtsal põhjusel, et inimene ei suuda ju hea asjaga
piiri pidada. Ja tõesti – alkohol võtab sind aastatega,
narkootikumid, eriti kokaiin, kuudega.
Ise pean ennast n-ö
eriti teadlikuks ja ettevaatlikuks tarbijaks. Ma ei ütle ei, kui tean, et
aine on usaldusväärsest allikast. Aga ma ei tee pingutusi, et ainet
hankida. Ja praegu ongi viimasest korrast juba rohkem kui neli aastat
möödas. Elul on ka palju muid ahvatlusi ja pole suuremat lusti kui su
ajus naturaalselt tekkinud dopamiinist, olgu see siis heast seksist kallimaga
või ülikooli lõpueksami sooritamisest.
*
Sasha Stein on varjunimi, toimetusele on autori tegelik nimi teada.
kosu - kokaiinitarbimise tõttu tekkinud majandussurutis?