29.05.2009, 00:00
Mehed urgudest välja!
Keskiga peaks mehele parim aeg olema. Eestis kipub asi vägisi vastupidiseks. Miks? Ja kus võiks olla lahendus?
Kujutagem ette üht kodumaist õhtupoolikut. Võib kihla
vedada, et vägagi paljudes hämarates tubades istuvad ilusas keskeas
härrased, kes kerge tüdimusega jälgivad teleris pakutavat
meelelahutamist. Käeulatusest ei puudu loomulikult õllepudel.
Mõni tund hiljem on tühjenenud taarat juurde kogunenud ning
telekahuviline noriseb voodis või sealsamas tugitoolis. Uni on selleks,
et hommikul, paha maitse ja rögaklimp suus, ärgata ning loppis
olemisega raha teenima minna.
„Nagu maksavorstid!” on
meie keskealiste meeste kohta öeldud. Kas nii peabki olema? Kas meeste
keskiga ongi selline?
Saavutamatus tekitab
depressiooni
Psühholoog Voldemar Kolga on olukorraga
tuttav. „Keskealiste meeste probleeme võiks liigendada.
Jaotaks need kolme tüüpi. Esimesed on üleüldised meestele
omased füsioloogilised probleemid, nagu kiilaspäisus või
testosterooni vähesus. Ega eesti mees ennast selle koha pealt eriti ei
aita. Mulle tundub, et näiteks Viagra siinmail väga populaarne ei
ole. Käsitlus tundub olevat selline, et need on looduslikud protsessid ja
nendesse me ei tohiks puutuda.
Teine kategooria on
psühholoogilised probleemid, mis ei sõltu rahvusest. Näiteks
väärtustatakse tööd hirmus tugevalt ja sellest tulenev
tasakaalustamatus on üks suur kriisiallikas.
Järgmine
üldine probleem on seotud meeste staatusega. Keskealised mehed peavad enda
meelest olema midagi saavutanud. Kui pole enda arvates hangitud piisavalt head
autot, maja või üldse varandust, siis võib sellest tulla
depressioon ning muud psüühilised probleemid,” selgitab
Kolga.
Kriisi ajal mehed kõva löögi
all
Miks aga just eesti mees tundub kuidagi
allasurutud ning ennast peitev? „Eesti keskealise mehe spetsiifiline
mure on kindlasti ühekülgne näitaja, mille alusel ennast
hinnatakse. Kui eesti naisel on mitmeid asju, milles nad nii-öelda tublid
võivad olla, siis mehel on ainult karjäär. Keegi ei küsi
temalt näiteks, kuidas ta lastega läbi saab jne. Praegu on kriisiaeg
ja sellepärast on keskealised mehed veel eriti kõva löögi
all.
Lisaks on meil üks raskeim probleem meeste vaba aja
veetmine. Lääne ühiskonnas on meestel vaba ajaga rohkem midagi
teha. Osaletakse ühiskondlikes tegevustes. Näiteks Inglismaal
käivad meestekambad koos jalgpalli vaatamas. Siis hakkavad nad tundma
sellist õlanukitunnet, et oleme omad mehed ja saame hakkama.
Meil on aga homofoobia, et kui ollakse koos teise mehega, siis hakatakse
kartma, mida kõike teised arvata võivad. Kui ma ise hakkasin
välismaal puhkustel käima ja nägin noori briti poisse koos,
tekkis kohe stereotüüp, et ahah, küllap nad on sellised!
Tegelikult muidugi ei olnud, nad veetsid lihtsalt koos vaba aega,”
räägib Kolga.
Eesti mees on üksik
nokitseja
Psühholoog Kolga usub, et eesti meeste suur
probleem ongi üksindus. „Meeste seltskondi on vähe.
Ainult neil, kes juba ühiskonnas kõrgemal järjel, on omad
meestekeskkonnad, nagu klubid Lions ja Rotary. Tavaline eesti mees sinna ei
satu. Tal ei ole sinna pistmist, sest see on „elitaarne värk”
ja lõpuks juhtub nii, et vaid naistel on omad sõbrannad ja ring,
kus nad tiirlevad, ning mehed on üksikud.
Kui ei ole oma
seltskonda, siis jätab see keskealise eesti mehe koju teleka juurde, sest
tal ei ole väljas käimise põhjust. Peamine küsimus
siinjuures olekski vaba aja kultuuri välja kujundamine.
Kui ma
USAsse sattusin, siis küs
iti kohe, mis on minu hobid? Ega meil (meestel) neid hobisid siin eriti polegi.
Ollakse väga individualistlikud ehk „ma ei sega teid ja teen ise
vaikselt midagi”. Eesti mehe põhiline nii-öelda huvitegevus
on üksinda nokitsemine ja ehitamine. Autoparandus on tasapisi ära
langenud ja kui sama juhtub ka ehitamisega, siis polegi üldse midagi
teha.”
Teine mees ei ole vaenlane ega homo
Keskealiste meeste „haihtumist” nähtavast
ühiskonnast on Kolga ka isiklikult tähele pannud. „Vaba aja
kvaliteet on väga tähtis ja praegu on eesti naistel seda kõike
rohkem. Naised loevad rohkem, käivad rohkem lõbustusasutustes. Kui
ma kusagil koolitusel käin, siis peaaegu kõik kuulajad on alati
naised. Lausa müstika! Lõpuks ei saagi aru, kus need mehed on. Nagu
kadunud sugu.
Mehed ei ole piisavalt aktiivsed ja see tekitab
igasuguseid probleeme. Hakkavad üksinda mõtlema ja sellest tekivad
pahad mõtted.”
Psühholoog soovitab meestel
võimalikult kiiresti oma urust välja ronida. „Mehed peaksid
välja tulema ja leidma omale ühistegevust. Praegu on selline tunne,
et keskealised mehed tunnevad naisi paremini kui teisi mehi. Üksteisega
kardetakse rääkida, aga kui see hirm kaotada, selgub, et teine mees
ei olegi kukk, kes tahab sind mänguplatsilt välja lüüa.
Tema on kah normaalne inimene, mis sest, et mees.
Seega on aktuaalne
teema meestevahelise homofoobia vähendamine ja sõprustunde
tekitamine.
Just lugesin Soomes tehtud uurimust, kust selgub, et
stressi ravimise kõige parem vahend on inimsuhted. Ei ole nii, et
lähed metsa puid saagima või sauna higistama ning saad stressist
lahti.
Need tegevused on kindlasti head, aga uurimus näitab,
et stressist vabanetakse sotsiaalse tegevuse kaudu, teiste inimeste abil.
Inimene on kollektiivne olend, kes vajab omasugustega suhtlemist,”
näeb Kolga lahendust ning usub, et seeläbi paraneks eesti meestel
tunduvalt nii vaimne kui ka füüsiline tervis.