17.07.2009, 00:00
Campi igatsedes
Litritest moodustatud Obama portreega särki silmitsedes kihvatab, miks
nemad võivad ja meie mitte? Inglismaal võite osta näiteks
prints Charlesi ja Camilla postkaarte, kadunud Di’ga
sõrmkübara. Miks ei uisuta ega küpseta leiba meie pluusidel
tõelise rahvakunstnikuna masside meeli erutav Evelin Ilves? Kohta leiaks
lettidel kindlasti ka efektse Ingrid Rüütliga kameedele või
teatrikassas südamekujulistele medaljonidele, kus piilumas Jaan
Tätte. Rahvarõivas valitsusliikmete või keskaja
võtmes Tallinna esikodanike (Jüri Kuusemaa, Tiina Meeri, meer jt)
kaardikomplektist ei maksa vist unistadagi....
Soliidne
ülikond ning tarkuse hindamine ei välista rõõmu ning
lusti! Riik võib olla noor, iseseisvus habras, väärtused kui
kirmetis, kuid julgus muiata meie olemise üle annab jõudu.
Eesti tõsise näoga riiklikku makrokosmosesse mahub aga ka
tibatilluke klaasist loomaaed. Need on meie tagala – omaksed, keda sageli
erinevalt koolist, presidendist või seadustest hinnata ei
mõisteta. Lapsele tehakse häbi oma rumalust ning vaesust
demonstreerivates telesaadetes, alaealisest lubatakse kiirelt kujundada
Seksi-Kristi või Tissimiss. Soome või pealinna kolides ei
viitsita vanatädile vallast hooldajatki välja ajada, mehest/naisest
lahku minnes juhtub aga sageli nii, et perefirma võlad ning liisingud
jäetakse elukaaslase kaela.
Ons siis tõesti raske
Tagurpidi-Antsust taas “inimeseks” kasvada?