12.06.2009, 00:00
Skandinaavia metsafirmad Eesti krattide lõksus
Lääne suurfirmade esindustes tegutsenud jõuk pettis Eesti riigilt välja miljoneid kroone.
Massiivsed kriminaalasjad tuntud metsafirmade vastu said hoo sisse nahkkaantega
märkmikutest, mille uurijad leidsid mullu jaanuaris Roosna-Alliku
vallas elava “ärimehe” Mati Ornefeldti taskust ja S-klassi
Mercedes-Benzist.
Taskuraamatud olid tihedalt täis andmeid tema
mustade tehingute kohta: summad ning tähekombinatsioonid, mis
tähistasid kundesid ja kaasosalisi.
Lisaks võeti mehelt
ära kolm mobiiltelefoni, sajakrooniste ja viiesajaste pakke enam kui poole
miljoni krooni ulatuses, eri firmade pitsateid ja pangakontode paroole, Diili
kõnekaarte ja palju muud, mis maksupetturite elukutse juurde
käib.
Politsei vahistas samal päeval ka Ornefeldti EBSi
tudengist poja ja veel neli kambajõmmi.
Ülekuulamisel
mängis Mati Ornefeldt süütut lambukest. Arveveski üks
juhtidest, Imavere mees Kaidu Kepp vaikis nagu haud. Samuti bossi poeg Reijo
Ornefeldt. Kuid sellest polnud kasu. Kaabakad ei teadnud, et maksuterminaatorid
olid juba mitu kuud neid varjatult jälginud ja telefone pealt kuulanud.
Ning üks olulisemaid tegelasi Marek Allas rääkis, kuidas
kunagine naaber Mati Ornefeldt tegi talle umbes viis aastat tagasi ettepaneku
koos äri ajada. Ornefeldt pidi fiktiivsest ärist huvitatud kliente
otsima, Allas arveid koostama. Arveveski “teenustasu” oli kuus
protsenti tehingu maksumusest.
Maksuameti bingovõit:
vahele jääb suurfirma
Arvevabrikust veelgi
huvitavam oli tema klientuur. Seal polnud mitte ainult kohalikud
šlikerdajad, vaid suurfirmad Rootsist ja Soomest, keda Eesti rahvas teab
lugupeetud välisinvestorite ja eetilise äri eestvedajatena.
Esimesena murdsid maksuterminaatorid Rootsi suure metsakompanii Södra
siinse haru.
Nad väitsid, et firma ostis Kunda terminalis
eraisikutelt puitu kokku ilma käibemaksuta. Must raha liikus arvevabriku
kaudu.
“Raha kanti Södra poolt üle varifirma
kontole,” paljastas Marek Allas. “Väljavõetud raha anti
Mati kätte, kes pärast omapoolse protsendi mahaarvamist andis
sularaha metsamaterjali tegelikele müüjatele. Raha pani Mati tanklast
võetud paberkottidesse.”
Puidufirmas kureeris keelatud
bisnist terminali juhataja Jaanus Saame. Asjaga olid seotud veel
mõned töötajad.
Arveveskis töötanud
Marek Allas väitis, et Mati Ornefeldt viis mingi osa rahast ka
Södrasse. “Kas see võis olla Jaanus Saame poolne protsent
või nende kui eraisikute endi müüdud kauba eest saadud tasu,
seda mina ei tea.”
Saame hoidis ülekuulamisel suu lukus.
Ütles vaid, et “ei ole toime pannud kuritegu, milles mind
kahtlustatakse”, ja oligi kõik.
Södra tellimusel
uurisid kahtlasi tehinguid KPMG audiitorid. Nad ei tuvastanud, et firma oleks
saanud mingit ekstrakasumit. Sellest jääb mulje, et tegemist oli
terminali juhataja ja tema kolleegide-tuttavate eraäriga. Kuid on olemas
Riigikohtu lahend, mis lubab juhtivtöötaja süü üle
kanda firmale.
Nii sattus maksuameti lõugade vahele ka
Södra Eesti.
Maksuamet väitis, et tänu varifirmadest
saadud arvetele pettis Södra riigilt välja neli miljonit krooni
käibemaksu. Samuti jäi tasumata 7,6 miljonit krooni tulumaksu.
Kohtuistungid pidid toimuma Rakveres, aga linna väiksuse
tõttu – kõik tunnevad kõiki – viidi protsess
üle Kohtla-Järvele.
Kohtunik Anu Ernits ootas kõva
sõda, sest arvevabriku tegelasi kaitses tähtede armee: advokatuuri
raskekahur Moonika Mägi, Virumaa advokaatide esinumber Küllike
Namm, Viljandi äss Mart Sikut, noorema põlve
staar Carri Ginter jt.
Aga elu pakkus üllatuse. Kohtulahingud
jäid ära ja riik sai kogu nõutud raha tagasi.
50
000-le Lõuna-Rootsi metsaomanikule kuuluv Södra pelgas
kriminaalkaristust, mis võinuks kõige halvemal juhul viia
ettevõtte sundlikvideerimiseni. Lihtsam oli ära maksta neli
miljonit krooni käibemaksu, mida riik tagantjärele nõudis.
Pluss kriminaalmenetluse kulud ja veel 300 000 krooni riigi tuludesse. Kuu aega
tagasi lõpetaski prokurör Rita Hlebnikova kriminaalmenetluse
Södra suhtes.
Muuhulgas märkis ta, et Södra Eesti
“sundlõpetamine tänases majanduslanguse olukorras oleks
selgelt ebaotstarbekas”.
Küll aga läksid
sundlikvideerimisele arveveski varifirmad.
Kohtu all olnud
kümme meest tegid prokuröriga kokkuleppe, võtsid süü
omaks ja pääsesid tingimisi karistusega. Mati Ornefeldt jäi aga
lisaks ilma mersust ja rohkem kui poolest miljonist kroonist.
Tankist Maarjo Kaldalt konfiskeeriti sealhulgas need 200 000 krooni, mille ta
pärast eelvangistusest vabanemist pangast välja võttis. Mehel
oli sellega nii kiire, et ta peatas Kohtla-Järvel ettejuhtunud Ford
Scorpio ja maksis Rakverre viimise eest 4000 krooni.
Matil
oli igas firmas “oma jope”
Ornefeldti
arveveskist said uurijad nii palju materjali, et nad eraldasid mullu juulis osa
sellest eraldi kriminaalasjade jaoks, millest ühte nimetati “Stora
Enso Mets ja teised metsafirmad”.
Arveveski kohtuasja
paberitest jooksevad läbi sellised kuulsad nimed nagu Stora Enso,
Metsäliitto ja Lemeks Sadamad.
Arveid koostanud Marek Allas
tunnistas uurijatele, et “ettevõtted, kellele me arveid tegime,
tundsid meid hästi. Igas ettevõttes oli Matil kontaktisik, kes
teadis, millega on tegemist. Stora Ensos oli kontaktisikuks keegi Hardi, mina
teda ei tundnud. Lemeks Sadamad ASis oli kontaktisik Ülle ja juhataja Peet
Rõigas. Metsäliitto Eesti ASis oli kontaktisik Roman Mihhailov.
Nemad olid kõik toimuvaga kursis.”
Lemeks Sadamate juht
Peet Rõigas ütles Ekspressile uurimise kohta: “Ei tea midagi
sellest. Head päeva!”
Stora Ensost öeldi, et mullu
jaanuaris viisid uurijad firma Näpi kontorist Rakvere külje all kaasa
hulga dokumente. Kohapeal kuulati üle kaks töötajat.
“Rohkem infot meil ei ole.”
“Ma küll ei usu,
et need ettevõtted on tegelenud pettustega,” märkis
Metsatööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann. Ta avaldas arvamust, et
eraomanikud müüvad metsa maksudest pääsemiseks
arvevabrikute kaudu. Maksuamet aga läheb kallale legaalsetele
ettevõtetele jutuga, et nad ei ole piisavalt kontrollinud, kellelt metsa
ostsid.
Maksuameti “tugipakett”
eksportööridele
Aprillis ehk sel ajal, kui riik
Södralt raha kätte sai, arestis Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Metsäliitto Eestile kuuluvad kaks maatükki Lääne-Virumaal.
Ettevõte sai need vabaks kuu aega hiljem ringkonnakohtu abiga.
Prokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu teatel käib uurimine seoses
kuriteoga, kus riigil jäi saamata üle viie miljoni krooni makse.
Kahtlustatava kujul on tegu ettevõtte keskastme juhiga.
Södras oli asi lihtne: seadustele vilistanud juhtivtöötaja
süü võrdsustati firma omaga. Kas sama põhimõte
kehtib aga ka siis, kui petturiks osutub keskastme tegelane?
“Seepärast ei saagi me aru, miks meie kinnistuid
arestitakse,” ütles Metsäliitto Eesti tegevdirektor Enn Sapp.
Ta rääkis, et arvevabriku
test saavad kasu maksudest kõrvale hoidvad metsa müüjad, mitte
aga suurfirmadest kokkuostjad.
“Millist edu saaksime
tehingutest arvevabrikutega? Meie ei anna ju raha ära mitte millegi eest.
Maksuamet käitub aga jesuiitlikul põhimõttel, et
eesmärk pühitseb abinõu. Arvevabrikutest midagi kätte ei
saa. Siis tehakse “tugipakett” meiesugustele
eksportööridele ja selle asemel, et teha normaalselt tööd,
peame võitlema maksuameti uurimistalitusega.”
Uurimine lekkis
- Mati Ornefeldtil õnnestus Viru Vanglas kasutada mobiiltelefoni. Ta ei teadnud, et osa kõnedest kuulati pealt.
- Tema vestlusest poja Reijoga selgub, et vangidel oli sõbralik valvur (“see kuradi valvur”) ja nad teadsid kambrite läbiotsimisest ette.
- Samuti oli Ornefeldt kursis, mida rääkis tankist Maarjo Kalda ülekuulamisel. “Mul on Maarjo tunnistused, on mul olemas,” ütles Ornefeldt pojale.