Olulised on lähemad paar nädalat, mille jooksul peaksid Euroopa Liit ja IMF otsustama, kas nad jätkavad Läti riigi abistamist.


Läti rahandusminister Einars Repše hoiatas nädalavahetusel, et eelarve puudujääk võib isegi pärast eelarve kärpimist käriseda 10 protsendini SKPst. See aga tähendab, et lõunanaabrid ei suuda täita lubadusi, millega nad detsembris Euroopa Liidult ja IMFilt abilaenu välja meelitasid.


Sel juhul jääb lõunanaabritel vaid loota laenuandjate armulikkusele.


Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumistel on aga kõlanud noodid, et lätlastele ei tohi järele anda ja nad vajavad varasema laristamise eest karistust.


Krediidireitingu järgi pole Läti enam investeerimiskõlblik. Tal puudub usaldus rahvusvaheliste turgude silmis ning riik sõltub IMFi ja Euroopa Liidu abist.


Uue laenumakseta jäädes oleks Läti riigikassa hoolimata eelarvekärbetest ikkagi rahast tühi ja riik sisuliselt pankrotis.


Kõige kiirem päästerõngas on sel puhul lati devalveerimine.


Kuidas kahjud Rootsi pankade kaela aetakse


Tavaliselt räägitakse, et Balti riigid ei saa oma rahvusvaluutasid (kroon, latt ja litt) devalveerida, sest peaaegu kõik siinsed laenud on võetud eurodes (Lätis lausa 90 protsenti). Devalveerimise korral muutuksid laenud automaatselt kallimaks, end lõhki laenanud rahvas hakkaks mässama ja devalveerimisotsuse teinud poliitikud peaksid selle viha eest emigreeruma.


Lätlased läheksid aga ilmselt teist teed. Pärast Euroopa Liidult laenupalvele ei-vastuse saamist ei teki neil mingit moraalset küsimust, et panna devalveerimise kahju rootslaste kaela.


See käiks lihtsa liigutusega: Läti võimud käsivad enne devalveerimist kõik valuutalaenud jõuga lattidesse ümber konverteerida. Sel juhul laenud rahva jaoks ei kalline ning kahju kandub üle laene andnud pankadele, millest lõviosa on rootslaste käes.


Pentsikul kombel võiks selline skeem sobida ka rootslastele. Juba üle poole aasta kestnud segadus Läti ümber on Rootsi pankade aktsiahindu muudkui allapoole kiskunud. Hiiglaslikke laenukahjumeid saavad Rootsi pangad Baltikumist nagunii, devalveerimise korral tuleks valus laks lihtsalt kiiremini ja ühekorraga. Samas saabuks aga selgus, pangad saaksid toksilised laenud maha kanda ja investorid muutuksid taas kindlamaks.


Eestlased tormaksid eurosid vahetama   


Valuutalaenude lattidesse ümberarvestamise korral nõuaksid võimud täpselt sama ka valuutahoiuste puhul.


See pole midagi ennenägematut – samamoodi toimis sajandi algul ­Argentina. Seal kasutati laenu võtnud firmade ja rahva kaitseks koguni erinevaid vahetuskursse. Erasektori dollarilaenud arvestati peesodesse ümber kursiga 1 : 1, avaliku sektori laenud ja dollarihoiused aga kursiga 1,4 peesot dollar.


Valuutahoiuste lattidesse ümberarvestamise puhul ei võidaks santiimigi need lätlased, kes on oma raha praegu juba eurodeks vahetanud ja sääste pangas hoiavad. Küll aga kuuluksid võitjate sekka need, kes eurod pangast välja võtsid ja sularahana sukasäärde või seifi peitsid. Nemad saaksid eurod pärast devalveerimist soodsama kursiga lattideks tagasi vahetada.


Selline otsus tooks kohe kaasa paanika Eestis. Lati devalveerimise korral tormaksid eestlaste massid pankadesse sääste välja võtma ja eurodesse ümber vahetama. Valuutavahetuspunktid ostetaks välisrahast tühjaks.


Valitsus ja Eesti Pank püüaksid küll rahvast rahustada, kuid see ei lähe läbi. Seda näitab mullusügisene kogemus, kui pärast meedias ilmunud lugusid Swedbanki raskustest tõmbasid eestlased sealt välja 15 protsenti hoiustest ning pank pidi jalule jäämiseks Rootsist erakorralist abi küsima.


Võimalik, et ka lati devalveerimise puhul peab riik Rootsist abi küsima ning kehtestama ajutisi piiranguid raha väljavõtmisele pankadest.


Suurim oht kroonile lähtub ­Eesti poliitikast


Lati devalveerimine ei pruugi tähendada kohest Eesti krooni devalveerimist, kuigi välisinvestorid ja analüütikud IMFist Rootsi Riigipangani räägivad doominoefektist, mis leviks üle riigipiiride.


Kroon võib isegi survele vastu pidada. Seda enam, et meie majanduse väline haavatavus on viimasel ajal kõvasti kahanenud ja rootslased pakuksid abi.


Küll aga võib devalveerimisoht tekkida poliitilistel põhjustel. Näiteks kui Eesti valitsus ei suuda piisavalt eelarvet kärpida, viimasedki reservid on otsa saanud, eurole üleminek ei osutu võimalikuks ning töösturid teevad lobi, et Eesti kaupade konkurentsivõime tõstmiseks tasub eeskuju võtta naaberriikidest. Siis võib tekkida kiusatus käituda Läti moodi ja krooni kurssi muuta.


Siis ei piisa 15protsendisest kursimuutusest, mida lubab meile nn ERM-2 süsteem. Majandusele annaks uue hoo sisse räigem lõikus.


Üks Eestis tegutsevates suurpankadest ennustas majasiseses uuringus, et Balti valuutade devalveerimise vahemik võib olla 43-70 protsenti. IMF on flirtinud krooni 30 protsendi suuruse devalveerimisega.


Devalveerimisjutu tõrjujad väidavad tavaliselt, et seda ei saa Eestis teha üleöö, vaid see nõuaks Riigikogus kolme istungit ja eestlased võtaksid vahepeal oma hoiused pankadest välja ning vahetaksid kindlasse välisvaluutasse. Kuid siingi on lihtne nipp: enne eelnõu Riigikogusse saatmist piirataks Eestis säästude kasutamist ja valuuta vahetamist.


Kas Rootsi ise veab välja?


Eesti Pank usub, et krooni devalveerimist ei tule. Küll aga on meid vaikselt hakanud ähvardama uus oht. Ka see lähtub välismaalt, kuid mitte Lätist, vaid Rootsist.


Praeguse kriisi ajal on peamiselt keskendatud kahjudele, mida Rootsi pangad saavad Baltikumist.


Riksbank ennustab, et laenukaotused võivad siin ulatuda kuni kümne protsendini laenude kogumahust. Kui aga majanduslangus osutub oodatust veelgi sügavamaks, võib see õõnestada Rootsi finantssüsteemi usaldust tervikuna ning pihta saaksid isegi sellised pangad, kes ise Baltikumis ei tegutse (neljast suurest ei ole siin märkimisväärselt esindatud vaid Handelsbanken).


Rootsis endas ennustab keskpank laenukahjumite suuruseks vaid 1,3 protsenti.


Mis aga saab siis, kui olukord Rootsis läheb oodatust hullemaks?


Riksbank eeldab, et Rootsi SKP kahaneb tänavu 4,5 protsenti. IMF aga rehkendab juba kuue protsendiga ning räägib tööpuuduse kasvust. Pankrottide kasv on olnud viimasel ajal sama kiire nagu 1990ndate alguse kriisi ajal.


See tähendab, et ka tugevaks peetud rootslased võivad jänni jääda.


Et ülemerenaabrid on asja tõsidusest aru saanud, näitab tõik, et kui kolm kuud tagasi sõlmis Riksbank 10 miljardi SEKi suuruse abiandmise lepingu Eesti Pangaga, siis möödunud nädalal küsis ta juba ise kolm miljardit eurot abilaenu Euroopa Keskpangalt.
IMFi abipaketid Euroopas
 riik algus 
 % SKPst 
 mld $ kestvus
 Läti dets 08 
 30,8 10,5 27 kuud
 Island 
 nov 08
 26,2 4,6 24 kuud
 Ukraina nov 08 16,3 16,4 24 kuud
 Rumeenia 
 mai 09
 13,2 26,4 24 kuud
 Ungari nov 08 9,1 15,7 17 kuud
 Valgevene 
 jaan 09 4,0 2,4 15 kuud
 Poola mai 09
 3,9 20,5 12 kuud
 Serbia jaan 09
 1,0 0,5 15 kuud 

Vaid Poolale ei esitanud IMF laenu andmisel nõudeid riigikorralduse ümbertegemiseks.

Allikas: Riksbank