10.07.2009, 00:00
Karl Malden (22.03.1912 – 01.07.2009) in memoriam.
Peaaegu 100aastaseks elas näitleja, kellest me peaaegu midagi ei teadnud.
Aga võiksime teada. Kõigepealt faktid. 97-aastasena suri Los
Angeleses Karl Malden, kes teenis kõrvalosa Oscari, mängides Elia
Kazani filmis “Tramm nimega iha” (1951), naispeategelase austajat
Mitchi. Kõrvalosa nominendiks tõusis ta kartmatu
kirikuõpetajana 1954. aasta filmis “Veepiiril”.
Mõlemad filmid lavastas Elia Kazan, mõlema aluseks oli
Tennessee Williamsi näidend, mõlemas mängis peaosas Marlon
Brando. Malden kuulus Brandoga samasse läbielamist taotlevasse
näitlejate koolkonda, meie keeles siis Stanislavski koolkonda. Tema
parimad filmid – viiekümnendatest – jäid meie jaoks
külma sõja eesriide taha ja näitasid end põgusalt vaid
Soome televisioonist. Malden oli ka Ameerika Filmikunsti- ja Teaduste Akadeemia
president aastail 1989–92.
Koolipõlves sporditrauma
läbi saadud sibulnina tõttu ei saanud ta tõusta staariks,
staar on alati ilus poiss. Kõrvalosades läks tihti vaja kedagi
töölisklassist. Ja Mladen George Sekulovichina 22. märtsil 1912
oma ema sünnipäeval sündinud Karl Malden (ta kahetses, et pidi
näitlejaks saamiseks vahetama nime) sobis neisse osadesse samast
keskkonnast pärit mehena. Tšehhitarist ema ja serblasest isa
lapsena kasvas ta töölisperes. Suure majanduskriisi ajal 1934
võttis ta end terasetehasest töölt lahti ja otsustas hakata
näitlejaks.
“Sa oled hull!” kommenteeris isa.
1938. aastast mängis Malden Broadway teatreis. Näidendeid
mängiti Broadwayl nädala kuni poole aasta jooksul mõnest
tosinast paarisaja korrani. Suureks erandiks oli “Tramm nimega
iha”, mida etendati kahe aasta jooksul 855 korda. Lavastus tegi Maldeni
kuulsaks. Ta jõudis mängida enam kui 70 filmis, vahel sarvekandjast
abielumeest, aga ka sõjaväelasi, näiteks kindral Bradleyd
(“Patton”). Tuntuim oli ta 1970ndate teleseriaalis “San
Francisco tänavad” politseileitnandina, partneriks Michael
Douglas. Usaldusväärse inimtüübina reklaamis ta
vananematult teles 21 aastat järjest (1968–89) American Expressi
reisitšekke.
Kõrvalosade mehed jäävad
avalikkusest kõrvale. Kas mäletame näiteks, et eesti filmis
“Rahu tänav” oli kuue Euroopa Filmiakadeemia auhinna
Felix nominendi hulgas 1991. aastal ka meie Väino Laes? Näitlejad ei
hiilga pikaealisusega. Kuid Katharine Hepburn elas 96-aastaseks.
Meie eakamate hulgast lahkus Salme Reek 88-selt, meestest Hugo Laur 84-sena
ja Ants Jõgi 90-sena. Ehk just Ants Jõgi kui sümpaatse
auraga vitaalne kõrvalosade mängija sobinuks Karl Maldeni Eesti
vasteks.