07.08.2009, 00:00
Lapin võltsingute skandaali keskel
Leo Lapini näitust Soomes "'soojendanud"' Vene avangardi väljapanek suleti äsja, sest see oli täis võltsinguid.
Turus asuva Wäinö Aaltose muuseumi tähtsündmuseks pidi sel
aastal olema Leonhard Lapini esinduslik tagasivaade “Märgid ja
tühjus”. Nii olulisele väljapanekule otsustati teha ka
taustanäitus. Keegi käis lauale idee, et siin Turus on uhke Vene
avangardkunsti erakogu.
Paneme selle.
Nii juhtuski, et
Lapinit hakkasid ootamatult “soojendama” maailmanimed Kazimir
Malevitš, Aleksandr Rodtšenko, Vladimir Tatlin jt. Ühtekokku
sadakond vene avangardi teost 1910.–1920. aastaist. Rõõmu
aga jagus vaid mõneks päevaks. Näituse
“Ring-Joon-Punkt” kohale kerkisid tumedad pilved.
Totralt halvad tööd
Skandaal puhkes juuni
keskel, kui kunstikriitik Otso Kantokorpi nimetas avangardinäitust
pettuseks ja nõudis selle sulgemist.
Kantokorpi kahtlustas,
et näitusel on väljas teosed, mida alusetult peetakse
Malevitši ja Rodtšenko omadeks. “Minu arvates
on tööd totralt halvad. Olen tegelenud vene avangardiga 30
aastat – need tööd näevad lausa robustsed
välja.”
Muuseum tõrjus algul süüdistusi,
samas aga kiirustas rõhutama, et tegu on vaid Lapini näituse
taustana toimiva pisikese ülevaatega. Kantokorpi oli sellest
hämmelduses. “Kui niisugune näitus oleks ehtne, oleks see
üks selle suve tähelepanuväärsemaid Euroopas.”
Lõviosa näituse töödest kuulub Turu
ärimehele Jaakko Lindbergile, kes enda väitel sai osa neist
pärandusena oma isalt, kes omandas need 1940. aastail. Osa aga ostis ise,
viimased 15 aastat tagasi.
Kõik kuulsused
eemaldati
Juuli algul kõrvaldatigi
avangardinäituselt viis teost, mille puhul peeti vajalikuks
lisauuringuid.
Wäinö Aaltose muuseumi intendant
Joanna Kurth ütles, et analüüsitakse ka teoste paberit.
Eemaldatud teostest neli olid Rodtšenko ja üks
Malevitši oma. Viimane siiski küsimärgiga, niisamuti kolm
Rodtšenko teost.
Appi paluti Rodtšenko
tunnustatud uurija Aleksander Lavrentiev, kes koos Tretjakovi galerii
asjatundjatega asus töid uurima. Juuli keskel saabus vastus: kõik
viis tööd on võltsingud. Ja mitte ainult. Näituselt
võeti maha ka Rodtšenko ülejäänud teosed, kokku 14
taiest. Needki polnud ehtsad.
Muuseum sättis näituse
ringi ja see avati taas 21. juulil. Paraku mitte kauaks. Läinud
nädala lõpul otsustati avangardinäitus
“Ring-Joon-Punkt” lõplikult kinni panna. Nimelt selgus, et
ka rohkem kui kümme Tatlini teost pole ehtsad.
Näituse
koostaja Vene kunstiajaloolane Paola Volkova laiutas käsi ja kurtis, et
teostega tutvumiseks oli liiga vähe aega. Kantokorpi aga peab venelannat
suisa petturiks, kel pole pealegi avangardkunstist suurt aimugi.
“Ma ei olegi tippasjatundja, kes on pühendanud kogu oma elu
avangardile. Aga ma olen kunstiajaloolane ja tegelenud avangardiga
palju,” kaitses Volkova end ajalehe Helsingin Sanomat veergudel.
Nüüd on ka Wäinö Aaltose muuseum kaotanud usalduse tema
vastu.
Lapini “kontsert” Turus aga jätkub ilma
soojendajateta kuni septembrini.
Võltsinguid rohkem
kui ehtsaid
Alles sel kevadel raputas samasugune skandaal
ka Prantsusmaad. château de Tours’i muuseumis suleti näitus
“Alexandra Exter ja tema Vene sõbrad”. Avangardiekspert
Andrei Nakov nimelt väitis, et 192st eksponeeritud taiesest on ehtsad vaid
kaks! Näituse oli koostanud teine vene kunsti ekspert
Jean Chauvelin, kes on ühtlasi 130 teose omanik. Kui politsei küsis
temalt teoste ehtsust tõendavaid ekspertiise, vastas mees: “Ma ei
vaja neid, mina olen ise ekspert!”
Paraku pole ka Nakov ise
puhas poiss. Paarkümmend aastat tagasi tegi ta Šveitsis Mihhail
Larionovi näituse ja sattus selle eest kohtu alla – kõik 197
teost osutusid kahtlasteks, et mitte öelda võltsinguiks. Ühele
Vene eksperdile aga pakuti hiljuti rohkem kui pool miljonit krooni selle eest,
et ta tunnistaks ehtsaks ühe võltsitud Malevitši teose.
Kui suur raha selles äris võltsingutega liigub, võib
aimu saada isegi suurtelt oksjonitelt. Neli aastat tagasi müüdi
näiteks Christies’e oksjonil Londonis Boriss Kustodievi
maal “Odalisk” rohkem kui 30 miljoni Eesti krooni eest.
Hiljuti selgus, et tegu on võltsinguga.
Vene avangardi
võltsimine on võtnud nii pöörase ulatuse, et ARTnewsi
värske uurimuse kohaselt ületab võltsingute arv kunstiturul
kaugelt ehtsate oma. Olukord läks hulluks, kui rahakad venelased hakkasid
endale soetama avangardkunsti. Nii ilmusidki Lääne galeriidesse ja
oksjonitele pildid, mille kohta näiteks väideti, et need
konfiskeeriti kunagi KGB poolt või siis viidi immigrantide poolt
Iisraeli. Võltsinguid iseloomustabki see, et neil piltidel puudub
dokumenteeritud ja usaldusväärne teave päritolu kohta.
Ka Vene kunstiajaloolasi ei saa enam usaldada. Paljud neist pole mitte ainult
seotud teoste müügiga, mille nad on tunnistanud ehtsaks, vaid teevad
võltsingukaubitsejatega isegi koostööd. Selle kohta liigub
isegi anekdoot: “Kas te annate garantii, et see pilt on ehtne?”
– “Muidugi. See on garanteeritud kaheks aastaks.”
Vene avangard
- Vene avangard oli geomeetriline kunst, mille Kazimir Malevitš ristis suprematismiks.
- Suprematism sai hoo Vitebskis, kus Malevitš aastatel 1918-1920 õpetas. Tema tudengid nimetasid end uue kunsti järgijateks ehk UNOVIS.
- Avangard ei olnud siiski ainult suprematism, levisid ka voolud nagu kubofuturism või konstruktivism.
- Tuntumad vene avangardistid olid Aleksandr Rodtšenko, Vladimir Tatlin, El Lissitzky, Olga Rozanova, Ljubov Popova, Aleksandra Exter, Ivan Puni, Gustavs Klutsis jt.