Bertman toob Birgitta festivalile kaks ooperit
Vene nimekas ooperilavastaja Dmitri Bertman toob Tallinna sel
nädalal kaks Moskva ooperiteatri Helikon lavastust.
Kui
inimene ei ole varem ooperis käinud, kas soovitate tal tulla Birgitta
festivali etendustele? Ja kas Giordano “Siberile” 19. augustil
või Verdi “Falstaffile” 22. augustil?
21. sajandi inimene saab läbi ka ilma ooperita. Aga ooperiga koos
on ta rikkam – saab emotsioonidest laetud, saab muusika kujul kosmilise
koodi. Ja seetõttu on tema tundeskaala oluliselt laiem. Ooperit pole
vaja karta – see pole üldse valus, ainult meeldiv. See on lausa
erootiline tunne – mitte ainult vaadata draamat, vaid kuulata draamat
väljendatuna muusikas.
Melodraama, armupalangute ja detektiivse
süžee nautijatele soovitan “Siberit”, aga neile, kes ei taha
nukrutseda, pakun vaadata ooperit, kus mitte keegi surma ei saa, kus on lusti
ja nalja, kus võib koos näitlejatega ironiseerida inimkonna
rumaluse üle. See on mu lemmik – Giuseppe Verdi
“Falstaff”.
Kuidas itaallane Umberto Giordano
suudab kujutada vene hinge?
Giordano oli abielus
venelannaga, sellepärast armastas ta Venemaad ja selle ajalugu. Ta
kirjutas vene teemale mitu ooperit. Aga “Siber” on eurooplase
ettekujutus Venemaast – ühtaegu meeletult rikkast ja
kannatusterohkest maast. Lugu, kus vene naise armastav hing sulatab Siberi
vangilaagri jää... aga nagu Venemaal ikka juhtub,?happy end’i
lõpetab juhuslik kuul.