Eestis õitseb ohtlike lasterõivaste äri
Mustamäel Mustika keskuses tegutsev BabyCity peab ennast sünnist
saati Eesti suurimaks ja parimaks lastetarvete kaupluseks.
“Tere tulemast BabyCitysse, linna, kus elavad laste unistused”,
tervitab ostjat kõrgel inimeste peade kohal asuv punane kiri.
Suurejooneliselt kahel korrusel laiutavasse kauplusesse mahuks vabalt
Säästumarket või hulganisti Liviko viinapoode.
BabyCity on osa leedulasele Valdas Nanartaviciusele
kuuluvast ülebaltilisest lasterõivaste ärist. 2007. aastal
avatud kauplus töötas kasumiga kuni kevadise Mustika keskuse
tulekahjuni.
Koos Rakveres ja Tartus tegutsenud harupoodidega
suutis BabyCity müüa mullu lastekaupu ligi 25 miljoni krooni eest.
Kõva tulemus kõneleb omaniku professionaalsusest.
Seda rohkem üllatab, et tänavu jaanuaris pani tarbijakaitseamet
neli BabyCitys müüdavat riideeset musta nimekirja. Ametliku arvamuse
kohaselt pole nende “kandmine ohutu ning võib põhjustada
lapse lämbumist”.
Kurja juureks olid nöörid ja
paelad, mis kaunistasid Poolas toodetud pluuse ja džempreid, jopesid ja
kampsuneid. “Korjasime need müügilt ära,” kinnitab
BabyCity tegevjuht Ivar Vilmer.
Juba
paar aastat kehtib Eestis standard EVS-EN 14682:2007, mis on
pühendatud lasterõivastel kasutatavatele nööridele ja
paeltele. Brüsselis koostatud eurodokumendi kohta on see haruldaselt
arusaadav.
Kui laps on noorem kui seitsmeaastane või
lühem kui 1.34 meetrit, ei tohi tema igapäevastel rõivastel
olla kapuutsi või kaela piirkonnas paelu. Isegi ilu pärast mitte.
On ju selge?
Mänguhoos laps võib oma pea ümber
lendlevasse nööri kõripidi kinni jääda ning halvimal
juhul lämbuda. Või takerdub mõni pael puuoksa või
mänguväljaku turnimispuu külge, laps kukub ja saab haiget.
Kõige traagilisem õnnetus juhtus Eestis 2001. aasta
märtsis, kui nelja-aastane Johanna takerdus
Tallinnas kapuutsi pidi aialipi külge ja lämbus. Õnnetust
kajastanud Õhtuleht rõhutas tollal, et lasteriiete ohutusele ei
pöörata eriti tähelepanu. Surmajuhtumeid on olnud ka mujal
Euroopas. Nende vältimiseks teevad eelmisest aastast
koostööd kümne euromaa tarbijakaitseametid.
Siinkohal astub tegevusse viiekümnendates aastates brünett eesti
naine, kel nimeks Maire. See ei ole tema päris nimi, aga
Maire ei soovi esineda Ekspressis oma õige nime all, ammugi keeldub ta
pildistamisest. Tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna juhataja
Anne Reinkort nimetab Mairet asutuse
“raudvaraks”.
Mairel on nime ja väljanägemise
varjamiseks mõjuv põhjus. Sõna otseses mõttes on ta
tarbijakaitseameti salaagent. Koos paarilisega käib Maire mööda
Tallinna ja Harjumaa lasterõivaste poode ja uurib kaupa nagu tavaline
vanaema.
Selle aasta esimesel poolel on Maire ja tema kolleegid
inspekteerinud 139 lasterõivastega kauplejat. Rikkumisi on nad avastanud
43 korral ehk igast kolmandast poest.
See number on murettekitavalt
suur. Ka möödunud aastal jäi keelatud kauba müügiga
vahele kolmandik kontrollitud kauplustest.
Maire kogemust
mööda pole paljudel müüjatel õrna aimugi, et
lasterõivaste äris tuleb järgida karme ohutusnõudeid.
Terve hulk selle ala ettevõtjaid on reeglitega kursis, aga mingil
põhjusel ei hooli neist.
Miks
kauplevad lasterõivaste müüjad keel
atud kaubaga? BabyCity tegevjuht Ivar Vilmer põhjendab patustamist
äri suure mahuga: “Meil on korraga müügis 25 000
– 30 000 erinevat kaubaartiklit. Me ei jõua kõike
kontrollida, see ületab inimvõimete piiri.”
Olgu,
tegijal juhtub. Vilmer võttis keelatud joped müügilt ära
ega kanna salaagent Maire peale kauna: “Meil on tarbijakaitsega väga
hea suhe. Nad annavad asjade kordategemiseks mõistliku aja.”
Vahel karistab tarbijakaitseamet ka rahaliselt, nagu juhtus sel suvel
Tallinna odavriieteäri kuninganna Svetlana Evdani firmaga
Filikor.
Nööridega kapuutsidega kauplemise pärast
sai Filikor 600 krooni trahvi. Firma poolt mullu tehtud 40 miljoni kroonise
käibe juures mõjub selline torge ainult moraalselt.
Mõnevõrra suurema, 8000kroonise trahvi sai Adelli Kaubandus.
Irina ja Nikolai Mirošnitšenko
osaühing on teeninud tänaseks päevaks kasumit üle
kümne miljoni krooni.
Mirošnitšenkode
kauplustest pealinnas Mere puiesteel ja Kadaka teel leidsid
tarbijakaitsjad üle kümne erineva kapuutsi- ja
kaelanööridega lasterõiva. Üks dressipluus kandis
oma olemusele vastavalt õõvastavat nime “Evil”
– eesti keeles seega “Kuri”, “Kurjus” või
suisa “Õel”.
Ohtlikku
kaupa ei tunne ära ka firmad, mis reklaamivad ennast
lasterõivaste asjatundjatena. Näiteks Beebi 24 kauplus Pärnus,
Maxima XXX Hüpermarketis. Seda pidav Külliki Roosnurm
on müünud keskmiselt rohkem kui poole miljoni krooni eest
lasteriideid aastas.
Nagu mitmed konkurendid, on ka Roosnurm
laiendanud oma äri internetti. Veebiostjate peibutamiseks kiidab naine oma
ettevõtet kui usaldusväärset partnerit juba aastast 2000:
“Pikaajaline kogemus tagab turvalisuse.”
Tänavu
kevadel avastas tarbijakaitse Roosnurme beebipoest heleroosa kombinesooni,
mille kapuutsil olid nöörid. Tegemist oli komisjonimüüki
toodud üksikesemega.
Tarbijakaitse arvates eksis beebikauplus
toote ja teenuse ohutuse seaduse vastu, mis kehtib Eestis 2004. aastast. See
seadus ütleb selge sõnaga, et poodnik ei tohi pakkuda ostjale
ohtlikku toodet. Inspektori arvates oleks firma pidanud oma erialaste teadmiste
tõttu teadma, milline kombinesoon on imikule ohtlik.
Kaupluse ostujuht Mele Rožkova meenutab tarbijakaitse
ettekirjutust kui “segast lugu”. Ta ütleb, et nende poe
töötajad polnud nööri- ja paelareeglitest enne
kontrollreidi kuulunud ega saa neist ka nüüd päris hästi
aru.
Et kõik polegi nii lihtne,
tõestab Tallinnas Ülemiste keskuses asuva OVO Kidsi kaasus.
Võrreldes BabyCityga lausa tilluke pood, aga samuti rõõmsa
sisekujundusega. Sealne kaup on Filikori omast märksa kallim ja ilusam.
OVO juht ja osanik on harjumaalanna Helen Vihtol.
Ta lubab poe veebiküljel iga kuu uut kollektsiooni, mis on
looduslähedane ja kvaliteetne.
Sel suvel astus OVO uksest
sisse meile juba tuttav tarbijakaitse agent Maire ja luges kokku kuut sorti
keelatud lasterõivaid: särke, pluuse ja kleite. Jälle need
nöörid! Maire käskis nende müügi peatada.
Vihtol ei hakanud kaupa Taisse tootjale tagasi saatma. Ta palus
müüjatel võtta käärid ning kapuutsidel keelatud
paelad lihtsalt ära lõigata. Naine arvestab, et peab seda tegema ka
edaspidi: “Tootja jääb ilmselt tulevikuski mõnda
mudelit euroreeglite vastaselt tootma.”
Vihtol peab tekkinud
olukorda absurdseks. Ta soovitab lapsevanematel lapse järele valvata ja
mitte hiljem õnnetusjuhtudes süüdistada kapuutsi. Standard
EVS-EN 14682:2007 ei kehti võrdselt kaugeltki kõigile
lasterõivastele.
Standard teeb nööride ja paelte
osas terve rea erandeid. Näiteks spetsiaalsetele spordiriietele, mida
kasutatakse eeldatavalt lühikest aega ja täiskasvanute
järelevalve all, nagu ragbipüksid.
Samuti on paelad
lubatud mütside ja tanude, rahvariiete ning üldse piduliku riietuse
puhul.
“Absurd – justkui laps peol ei või viga
saada?” küsib Vihtol. Ta räägib, et vanemad ostavad OVO
riideid oma lastele enamasti pidulikeks puhkudeks. Vihtoli nördimuseks ei
taha tarbijakaitse sellest aru saada.
BabyCity ja Filikori
suurusega firmade jaoks pole mõne üksiku rõivaartikli letilt
ärakorjamine katastroof. Vihtoli kui väikeettevõtja rahakotis
annab see aga selgelt tunda. Paari miljoni kroonise käibe juures teenis
OVO mullu umbes 600 000 krooni kasumit.
“Kas 60aastane
tarbijakaitseametnik teab, milline on nelja-aastase lapse peokleit ja milline
ei ole?” imestab Vihtol. Pärast tarbijakaitse suvist kontrollreidi
tegi ta oma ostjate seas euroreeglite mõistlikkuse kohta küsitluse.
“Selgus, et 97 protsenti emadest eelistab pigem praktilist ja
ilusat toodet – kui toodet, mille omadused on oluliselt halvenenud
ohutusnõudeid järgides.”
Kui nii mõtleb
tõepoolest enamik eesti naisi, siis sunnib see Mairet ja tema kolleege
tarbijakaitseametist kindlasti validooli võtma.
Ettevaatust!
- Kuni 7aastaste laste (kasvuga kuni 1.34 m) rõivastel ei tohi olla paelu ega nööre kapuutsi ja kaela piirkonnas.
- 7–14aastaste laste (poisid kasvuga 1.34–1.82 m ja tüdrukud kasvuga 1.34–1.76 m) rõivastel ei tohi olla kapuutsi ega kaela piirkonnas paelu, mis on pikemad kui 7,5 cm.
- Ei tohi olla ka vabade otstega või kummipaelast nööre.
- Vööpiirkonnas vööks olevate paelte väljaulatuvad osad ei tohi olla pikemad kui 28 cm.
- Vööpiirkonna dekoratiivpaelad ei tohi olla pikemad kui 14 cm.
- Kui teil on kodus ohtlikke lasteriideid, siis soovitab tarbijakaitseamet keelatud paelad ise ära lõigata.
Allikas ja fotod tarbijakaitseamet