11.09.2009, 00:00
Siiri Sisask “11”
(Fookus-Pookus OÜ);Ilmselt seni parim album vastuoluliselt muusikult.
Mul on Siiri Sisaski suhtes mitut moodi tundeid. Vahel meeldib mulle tema
bravuurikus, vahel ületab see aga mu taluvuspiiri. Seda kummalisem on
kohtumine selle, suures osas instrumentaalse plaadiga. Ainult klaver ja hooti
veidi laulu ja deklamatsiooni, suur tühi stuudio seal ümber. Veidi
naivistlik ja ilma näkkukargava pretensioonita muusika. Pikad pausid, nagu
ühe mu lemmiku Harold Buddi lugudes. Vaikuse kohalolu. “Liidi kiri
1944” oleks nagu mõnest Philip Glassi ooperist välja astunud,
minimalism, väljendusvahendite teadlik piiratus näib Sisaskile hetkel
oluline olevat.
Klišeemõte, aga ses plaadis on kummaline
võlu. 7