Kas Pätsi ajal oli elu parem?
Kogu Nõukogude aja vältel kirjeldati Pätsi aega mustades
värvides, kus tööinimesed virelesid vaesuses ja
tööbörside uste taga looklesid alatasa pikad järjekorrad.
Kriiside päevil oli tõepoolest raske, aga 1930. aastate teisel
poolel, kui riiki juhtis president Konstantin Päts, käis
tööinimesegi käsi kenasti.
Lood vohavast vaesusest
on müüt, mida tõendab ka ajaloolase Janek Konsapi
värske uurimus “Töölisperekondade eluolust 1930ndate
II poole Tallinnas”.
Kui isegi põgusalt
võrrelda 70 aasta tagust eluolu praegusega, polegi vahe
mäekõrgune.
Oskad palju, teenid
palju
Palganumbrid küll erinevad tublisti, ent krooni
ostujõud oli toona kõvasti suurem. Näiteks, kui kartul
maksis tollal viis senti kilogramm, siis nüüd maksab see viis krooni
kilogramm. Konsapi väitel oli 1930. aastate lõpul eestlase keskmine
kuusissetulek (neto) 60 krooni. Aastal 2008 aga 10 000 krooni. Keskmise palga
eest sai 1938. aastal kartulit osta 1200 kilo, 70 aastat hiljem aga 2000
kilo.
60kroonine keskmine palk on siiski petlik, sest oskaja
töömees teenis kindlasti rohkem. Juba tööstuses teeniti
1938. aastal keskmiselt 87 krooni kuus –
põlevkivitööstuses isegi 100. Oli ka erandeid, Johannes Lorupi
klaasivabrikus maksti kõrgema kutseoskusega klaasipuhujatele koguni 300
krooni kuus, mis oli juba kuninglik palk. Võrdluseks:
põllutööministeeriumi ametnikud teenisid kuus 119–139
krooni, Prantsuse Lütseumi õpetaja Kallista Kann aga 124,80
krooni.
Keskmise vedasid alla näiteks abitöölised ja
lihttöölised, kelle sissetulek oli vastavalt 20 ja 30 krooni kuus.
Niisiis väärtustati toonases Eestis haritud, heade kutseoskustega
töölisi. Mis ei erine tänapäevast. Näiteks kuldsete
kätega ehitusmehed leiavad piisavalt tööd ka masu ajal.
Toit neelab endiselt palju raha
Kui
hästi või halvasti mingil ajajärgul elatakse, seda
näitavad selgelt pere ehk leibkonna kulutused eelkõige toidule ja
eluasemele. Kolmekümnendate lõpul neelas toit peaaegu 40 protsenti
ja eluase 21,8 protsenti kahe täiskasvanuga pere kuusissetulekust. Seitse
aastakümmet hiljem moodustavad toit ja eluase kokku umbes 40 protsenti
leibkonna kulutustest kuus.
Erinevus Pätsi ja Ansipi aja vahel
pole seega väga suur, palju rikkamaks me pole saanud. Konsapi väitel
on ka sellisel juhul tegemist “elatustaseme tõusuga, kuna
tänapäeval on eeskätt toitluskulude kui üüri
osatähtsus vähenenud perekonna sissetulekust, võrreldes
1920ndate aastate kui ka 1930ndate II poolega”.
Ühistransport, peamiselt tramm, oli keskmisest juba veidi parema
sissetulekuga eestlaste jaoks sama odav või odavamgi kui praegu.
Trammiga sõideti Tallinnas tööle, turule, külla. Rasketel
aegadel, kui töötu pidi sõitma hädaabitöödele,
maksis ta trammipileti eest kõigest kaks senti. Odav ja arenenud
ühistransport aga on üks hea elu näitajaid.
Ka
meelelahutused olid odavad ja mitte vähem kättesaadavad kui
nüüd. Televiisorit ja internetti siis kodudes küll veel polnud,
see-eest olid nii kinopiletid kui ka ajalehed odavamad kui praegu.
Rääkimata teatripiletitest. Näiteks praegu tuleb Draamateatri
pileti eest välja laduda 125–225 krooni.
Kolmekümnendate lõpul aga sai teatritüki ära
nähtud ka 35–70 sendi eest. Teisisõnu, kui nüüd
saab keskmise kuupalga eest teatris käia 44–80 korda, siis
toona sai 85–171 korda.
Nii ülevaatlik kui see
võrdlus ka oli, saab siiski teha järelduse: elu Ansipi ajal on
natuke parem kui Pätsi ajal. Võiks aga olla veelgi parem.
Hinnad ei pruugi alati olla täpne keskmine, küll aga näitavad
suurusjärku. Iga hinna järel sulgudes on toodud kogus, kui palju seda
sai keskmise kuupalga eest osta või kui palju aega tuli teenida, et seda
osta. Omavahel on võrreldud praegusi hindu ja hindu ajavahemikust
1937–39.
Aasta 1938 | Aasta 2008 |
Keskmine netopalk | |
60 krooni | 10 000 krooni |
Piim | |
12 senti liiter (500 l) | 7,5 krooni liiter (1333 l) |
Leib | |
19 s/kg (316 kg) | 22 kr/kg (454 kg) |
Või | |
1,8 kr/kg (33 kg) | 91 kr/kg (110 kg) |
Munad | |
5 s/tk (1200 tk) | 1,4 kr/tk (7142 tk) |
Juust | |
1,2 kr/kg (50 kg) | 70 kr/kg (142 kg) |
Kartul | |
5 s/kg (1200 kg) | 5 kr/kg (2000 kg) |
Kohv 0,5 kg | |
1 kr 75 senti / 0,5 kg pakk (34 pk) | 42 kr / 0,5 kg pakk (238 pk) |
Sealiha | |
1,10 kr/kg (54,5 kg) | 70 kr/kg (142 kg) |
Loomaliha | |
72 s/kg (83 kg) | 90 kr/kg (111 kg) |
Värske kala | |
35 s/kg (171 kg) | 45 kr/kg (222 kg) |
Kvaliteetsed kingad | |
12 kr (5 paari) | 1200 kr (10 paari) |
Päevaleht | |
6 s (1000 lehte) | 18 kr (555 lehte) |
Kinopilet | |
20 senti (300 korda) | 90 krooni (111 korda) |
Juukselõikus | |
35 s (171 korda) | 100 kr (100 korda) |
Korteri üür | |
2toaline 30 kr (2 kuud) | 2toaline 4000 kr (2,5 kuud) |
3toaline 50 kr (1,2 kuud) | 3toaline 6000 kr (1,6 kuud) |
Elekter | |
4,5 kr/kuu, kuulus üürihinna sisse (13 kuud) | 260 kr/kuu, ilma võrgu jm tasudeta (38 kuud) |
Küttepuud | |
7 krooni ruum (8,5 ruumi) | 400 krooni ruum (25 ruumi) |
Tramm | |
üksikpilet 10 senti, lapse- ja õpilaspilet 5 senti (600 ja 1200 korda) | üksikpilet 13 krooni, laps tasuta, õpilane 6 krooni (769 ja 1666 korda) |
Bensiin | |
32 s/l (187,5 l) | 15,3 kr/l (653,5 l) |
Auto | |
Fiat 500 2150 kr (3 aasta palk) | Fiat 500 179 000 kr (1,5 aasta palk) |
Opel Kadett 3100 kr (4 aasta 4 kuu palk) | Opel Astra Classic 177 000 kr (1,5 aasta palk) |