Peamiselt koosneb raamat “väljalõigetest” trükiajakirjandusest, kus kohalike punkarite elu teemadel on kirjutatud, olgu need siis ilmunud Eesti või välispressis, aastatel 1976–1990 või hilisemates artiklites punk-elu teemadel. Nende vahel spetsiaalselt raamatu tarvis tehtud intervjuukatkeid, hulganisti punkluuletusi, punkarite tähtpäevi – kirjas sünnipäevad, bändide kokkusaamised, liikmete vahetused, esimesed ja tähtsamad kontserdid – dateeritult on ka ära toodud, millal ja millises väljaandes ilmusid Tõnu Trubetsky luuletused (nõukogude elus kindlasti olulised sündmused, sest Trubetsky luuletuste ilmumine oli radikaalse hõnguga, neid ridu lõigati lehest välja, kirjutati ümber, õpiti pähe) ning 222 tõepoolest huvitavat fotot. 

Niisiis, andmekogumina on esimene pungiloo raamat korralik telliskivi, aga lugemiselamust ei maksa siit ­oodata – artiklite ümbertrükid 80ndate Noorte Häälest, Noorusest jne vaheldumisi värskemate kirjutistega Vaba Eesti Sõnast, Eesti Päevalehest, Ekspressist ning originaalmaterjaliga tekitavad üsna võnkleva olemise. Kindlasti on lähenemine, kuidas pungiraamat kokku pandud, anarhistlik. Ning tõenäoliselt raamataautorid muud moodi ei soovigi. Aga anarhistliku dokumendipaki tarvis on teosel liiga paksud kaaned.