Konflikt tekib siis, kui suhtlusaktis kisub miski kiiva. Küsimus ongi selles, miks kisub ja kuidas seda ära hoida ning – kui sellest kasu pole olnud – kuidas konflikte lahendada.

Konflikt on ju alati jäämäe veepealne osa: inimeste sisemusest välja paiskuv. Esineb väärtuskonflikte (eri arusaamad õnnest, rahust), vajaduste (tunnustuse, omandi kaitse, loovuse, armastuse) konflikte, õiguste- (inimõigused näiteks) või eesmärgikonflikte. Konfliktide teke ning nende lahendamine sõltub tunnetest, seepärast tuleb neid konfliktsituatsiooni tekkides tähele panna. Kui konflikti lahendamiseks on valitud õige strateegia, siis sõjaks ei lähe, vaid jõutakse läbirääkimisteni. See on keeruline kunst. Parimad läbirääkijad oskavad ühendada enesekehtestamise ja teise kuulamise oskusi.

Õppejõu ja uurijana töötanud Heiki Krips on seda raamatut kirjutades silmas pidanud oma üliõpilasi, kellest enamik on pedagoogikat õppivad tudengid. Ja õpetajatel ju tulebki hommikust õhtuni rakendada suhtlemisoskusi. Samas ei saa tänapäeva ühiskonnas keegi elada suhtlemata ning vastavad oskused kuluvad ära igaühele. Raamatu väärtuseks on tuginemine laiapõhjalisele väärikate psühholoogia-alaste teoste autoritele ning loogiline ülesehitus.