Kaido Kirikmäe “Shadows of the Sea”
Tuntud helimees R. Murray Schafer küsib: milline oli esimene kuuldud heli? Ja vastab: vete hellitus. Seda muusikat püüab taasluua Kaido Kirikmäe ookeani- ja meretemaatikale pühendatud uus album. Kasutades ülikoolis omandatud tarkust, võiks siinkohal väita, et kuivõrd okeaanilisus on ambient’i predikaadiks, siis viib selleteemaline plaat meid mingis mõttes tautoloogiani(?). Filosoofilisest errorist hullem on fakt, et vee-temaatika on ambient’i ja selle õudse väikevenna muzak’i poolt niivõrd ära leierdatud. Ent Kirikmäe oskab furnituurmuusikat disainida küll. Eelmine LP “Lintprii” oli muusikalises mõttes huvitavam ja moodsam materjal (siin-seal lipsasid läbi nt võrdlused Biosphere’iga), uue albumiga astub Kirikmäe ambient’i ajaloos, tundub, sammukese tagasi. Kuid see pole tingimata halb, vaid omamoodi tähenduslik. Klausschulzelik new age kliinilisus, sekka trip-hop-biite ja midagi veel: silme ees kangastuvad 90ndate alguse interjöörid, kus ma pole kunagi viibinud, vanema generatsiooni arvuti kaladega screensaver. 6