Nagu külm dušš! Allikas väidab, et Eesti üks säravamaid edulugusid, ettevõtluse ja julge pealehakkamise õpikunäide, firma United Dogs and Cats (UDC) on leidnud kiire ja kuulsusetu lõpu. Selle „kassi-koera Facebookiks“ ristitud sotsiaalvõrgustiku, kus lemmikloomapidajad omavahel suhelda saavad, asutas uue meedia aktivist Ragnar Sass 2006. aastal.

Paar päeva hiljem Ekspressis ilmuv uudisnupp UDC hääbumisest mõjub kui ämbritäis jäävett paljudele lemmikloomaomanikele Eestis, hiljem ka mujal maailmas. Võrgustikku kuuluvad veebisaidid 14 keeles ning neil on kokku üle 350 000 registreerunud kasutaja üle ilma.

Eriti valuliselt võtavad UDC fännid vastu jutu, et võrgustikku haldav (missiooniga) tiim soovib ettevõtet (kasuminäljas) investoritelt välja osta, kuid viimased keelduvad müümast. Sass teatab, et UDC võidakse lihtsalt likvideerida - pillid kotti ja kõik!

Kasutajad: oleksite võinud raskustest rääkida

Puhkeb suur paanika, kus emotsioonide möllus segunevad viha, pettumus, kaastunne ja toetus. Sassi juhitud UDC tiimile, kuhu kuulus üle kümne noore inimese, esitatakse küsimusi, millele neil pole võimalik vastata, sest kogu kollektiiv on maikuust sule sappa saanud.

Fännid lubavad iga kuu vähemalt 100 krooni (vajadusel rohkemgi) maksta, et sait säiliks. Mõni ähvardab oma kutsu või kiisu profiili mujale kolida. UDC eestikeelsete saitide (kutsu.ee ja kiisu.ee) foorumis vallanduvad kired.

„Pagan, oleksite võinud raskustest rääkida. Mina igatahes oleksin oma kõhna rahakoti sisu teiega jaganud.“

„Appi...kas kutsu.ee-d siis varsti enam pole?“

„Olen igapäevane külastaja. Siit leidsin oma kutsule ja ka endale väga toredaid sõpru.“

„Võiks teha mingi petitsiooni lehe tegijate toetuseks ja panna see siia üles, kuhu siis igaüks saaks oma toetusallkirja anda. See muidugi ei pruugi investoritele midagi tähendada, kuid näitab siiski et me hoolime.“

„On ikka pommuudis! Keegi kasutajaid ei teavita. Ühekorra on uks kinni ja silt ees “sry, läksime pankrotti!”“

Neljajalgsed sõbrad ja äri

UDC tiim üritab foorumis pingeid maandada. Arengufondi blogisse ilmub investeeringute juhi Heidi Kakko postitus „Neljajalgsed sõbrad ja äri“, kus ta kinnitab investorite huvi ettevõte võimalikult väikeste kahjudega päästa ning selle varad (keskkonnad koos kasutajatega) parimale pakkujale müüa.

See valab aga pigem õli tulle. Kuuldused ettevõtte äkksurmast imbuvad UDC võõrkeelsetele saitidele, kus vallandub samalaadne paanika. „Päästke meie portaal, päästke meie kodu!“ kirjutatavad Horvaatia kunded. Kohalikul saidil käivitatakse allkirjade kogumine portaali päästmiseks.

Käesoleval nädalal maandub Arengufondi postkasti ahastav e-kiri, kus kolm UDC rahvusvahelise kasutajaskonna nimel sõna võtvat tegelast – üks Inglismaalt, teine Kanadast, kolmas USAst) – nõuavad viivitamatult selgust, mis edasi saab. „Maailmas lihtsalt pole ühtegi teist keskkonda, kus kasutajad nii emotsionaalselt ja loominguliselt omavahel suhtlevad ning osalevad. Sügavalt inimlik oleks see säilitada, mitte lõhkuda, põhjendades, et see ei täida kellegi taskuid piisavalt,“ seisab kirjas.

Kirjutajad on valmis koguni arutama keskkonna väljaostu.

Palka maksis sait heldelt, tulu aga ei toonud

Kolm investorit on UDCsse paigutanud kokku üle 10 miljoni krooni. Avalik-õiguslik Arengufond ligi 3,5 miljonit, Skype’i-poiste Ambient Sound Investments (ASI) üle viie miljoni ning ärimees Raivo Heina ettevõte OÜ Kakssada Kakskümmend Volti tublisti üle miljoni.

Tänaseks on ASI investeeringu sisuliselt korstnasse kirjutanud. Firma otseinvesteeringute juht Margus Uudam on UDC saagat nimetanud „sotsiaalmeedia seebiooperiks“, kuid pole valmis teemat pikemalt lahkama.

Kõige tigedam investor on Raivo Hein. Cvkeskus.ee, osta.ee ja kv.ee asutajana tuntud ärimees luges märtsis Ekspressis ilmunud miniportreesid Eesti uue põlvkonna ärimeestest, teiste hulgas Ragnar Sassist, ning pidi enda sõnul nutma hakkama.

„Ragnar on osav jutu- ja müügimees, kuid ettevõtte ja inimeste juhtimisest pole tal halli aimugi! UDC juhatus oli täielik äpardus ja nõukogu ei suutnud teha õigel ajal õigeid otsuseid, sest Ragnar suutis neile kõik „maha müüa“,“ väidab ta.

Heina andmetel oli UDC-l iga kuu püsikulusid umbes 600 000 krooni. Sellest moodustasid palgad üle 200 000 krooni ning serveri eest maksti 60 000 krooni. Tulud pidid ootuste kohaselt tulema kasutajatele „preemium“ kontode müügist, kuid peamiselt siiski reklaamist. Tegelikult tõi projekt sisse aga keskmiselt 30 000 krooni kuus. Vaid paaril kuul seoses suuremate reklaamikampaaniatega küündisid tulud üle 100 000 krooni kuus.

„Nii pole ju mingi ime aastaga üle kümne miljoni krooni ära kulutada,“ ütleb Hein. „Kui ilma igasuguste tuludeta palgatakse start-up’i (alustavasse ettevõtesse) 15 töötajat, kes saavad 25 000 krooni kuus kätte ja keda nimetatakse uhkelt Creative Director’iteks ja Art Director’iteks, kui juhataja teenib koos boonustega 50 000 krooni kuus, on see absurd!“

Ragnar Sass ütleb, et mitmed Heina väited on ümberlükatavad, kuid tal on lepinguga võetud vaikimiskohustus.

Hein lõi UDC suhtes häirekella juba 2009 sügisel. Ta kutsus kaasinvestorid kokku ja hoiatas, et asi läheb hapuks. Kuid need uskusid rohkem Sassi lubadusi, et kohe-kohe saame kännu tagant minema.

Hein: „Investoritel olid erinevad huvid. UDC asutajad oma rahaga ei riskinud, nemad said heldelt palka. Arengufond riskis riigi rahaga, Ambient Sound Investments kellegi teise rahaga. Ainult minul oli mängus isiklik raha!“

Kui UDC nõukogu otsustas lõpuks 2010 alguses tööjõukulu kärpida, jätnud Sass Heina väitel selle ebapopulaarse korralduse täitmata.

„Aga oli, mis oli,“ ohkab Hein. „Keda mul ikka peale iseenda süüdistada on?“

Ragnar Sass oskab ettevõtteid käivitada, mitte juhtida

Loo peategelane, 34aastane Ragnar Sass on üliaktiivne, värvikas ja suure kontaktivõrguga tegelane. Natuke nohiklik, aga andekas – võimeline genereerima vähemalt viis head mõtet minutis. Startup’ide, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia vallas figureerib ta Eestis omalaadi guruna, olles muuhulgas Eesti Startupi Juhtide Klubi president. Klubi korraldas Sassi eestvõttel tänavu aprillis kõmulise ürituse Garage48, kus eri elualade inimesed tulid kokku, et luua ühe nädalavahetusega tarbijatele vajalikke IT-teenuseid.

Mõned aastad tagasi käivitas ta Eesti Päevalehes töötades meelelahutusportaali Weekend.ee, mis läks päevalehe toonase peadirektori Aavo Koka sõnul hästi käima, kuid on tänaseks sulandunud Delfi alla.

„Ragnar on ettevõtete käivitaja,“ ütleb Kokk. „Aga ta kaotab kiiresti huvi ettevõtete administreerimise vastu. Tõmbab käima, kuid edasine on tema jaoks nüri töö.“

Hiljem sattus Sass Starmani telekanali Neljas tegevjuhiks. Starmani juhatuse esimees Peeter Kern tunnustab Sassi ideedemasinana, kes tõmbas Neljanda käima. Kui mainib kohe, et „Sass ja raha ei ole küll vennad“.

Eesti edukaima startup’i Fortumo asutaja Rain Rannu leiab, et UDC investorid olid liialt kärsitud ega andnud Ragnar Sassi tiimile piisavalt aega.

Riiklik riskifond sai esimese laksu

Avalik-õigusliku Arengufondi jaoks on UDC esimene nurjunud investeering. Arengufondi investeeringute ekspert Andrus Oks valib teemat lahates sõnu väga hoolikalt. Väidab, et “enamik startup’e maailmas ebaõnnestub”. Ütleb, et “investorite raha põletamisega, see tähendab investeerimisega loodud väärtust ohustab negatiivne meediakära”, ning kinnitab, et portaalile otsitakse aktiivselt uut investorit.

Oks on Raivo Heina kriitikaga paljuski nõus. „Meil on tõesti põhjust endale tuhka pähe raputada. Vaatame seda enda jaoks kui õppetundi...“ selgitab ta. Oks ütleb, et UDC ohumärgid olid üleval küll juba mullu, kuid sügiskuud tõid soliidse reklaamikäibe. Väidab, et võrgustik paelus suuri reklaamikliente (Whiskas, Electrolux), kuid käive jäi ometi nadiks. Ütleb, et ühes startup’is ei tohiks olla probleem, et töötajad mõni kuu palka ei saa, sest tulusid alguses pole. UDCs maksti aga kõik palgad täie rauaga välja kuni koondamistasudeni, mis firma töötajatele praegu võlgu on.

Vähemalt kaks inimest on aga veendunud, et UDCga saab raha teenida. Riskikapitalist Allan Martinson leiab, et UDC ärimudel oleks pidanud „istuma Facebooki peal“, selle asemel et raha kulutada oma keskkonna reklaamimisele. Ka oli tema arvates firma tiim liiga Eesti-keskne. Võrgustikul olid küll igas riigis vabatahtlikena tööl moderaatorid, kuid äriarendus oli nende viimane ülesanne.

Heina arvates polnud UDC-l toodet, mida müüa. Aga lemmikloomade maailmas liigub palju raha ning inimesed on valmis kulutama kõigele – alates salongi või arsti juurde aegade broneerimisest, lõpetades päevikute, treeningu- ja dieediprogrammide, tõuinfo või muu sellelaadsega.

„Mul on endal praegu kodus kutsikas. Tahaksin teada kas või, kuidas teda elementaarselt õpetada! Selle asemel et selliseid teenuseid arendada, läks Ragnari tiim mugava perse sündroomi peale, kus tehti ainult asju, mis meeldisid, mitte mis olid vajalikud.“

Ragnar Sass: viis põhjust, miks UDC põhja kõrbes

1. FOOKUS Turgudefookus vajus laiali. UDC 14 keeleversiooni oli selgelt liiga palju. Kuigi iga uue keele lisamine ei toonud suuri lisakulutusi, siis killustas ta tugevalt tiimi tähelepanu. Olulistel sihtturgudel jäi saavutamata kriitiline mass - 350 000 kasutajat jagunes laiali üle 200 riigi.

2. ÄRIMUDEL Reklaamirahal põhinenud ärimudel ebaõnnestus Selleks et reklaamiraha teenida, peab sihtturgudel olema palju suurem hulk kasutajaid. Euroopas raha teenimiseks peab 350 000 kasutajat jagunema maksimaalselt 1-2 suure turu vahel laiali.

3. NICE TO HAVE VÄÄRTUSEPAKKUMINE Loomaomanike jaoks jäi portaal nice-to-have portaaliks. Suurtel turgudel jäi kasutajate stickyness ka peale Reloadi projekti alla 10%.  Üks suund oleks pidanud selgemalt välja tulema - kas puhtalt fun või praktiline.

4. TEHNILISE PLATVORMI EBAÕNNESTUMINE Alguses ehitatud platvorm ei töötanud suure koormuse all. Sellega kaotasime väga palju aega ja ressurssi, et vana platvormi käigus hoida ja parandada. Uue platvormi relaunch’i algus jäi ligi aasta aega hiljaks.

5. LISAKAPITAL KAASATI LIIGA VARA Sellises sektoris on vaja ärimudel kindlamalt ära tõestada, enne kui lisaraha laienemiseks sisse võtta.

Mis on United Dogs and Cats?

? Peamised konkurendid Dogster.com ja Petside.com on tugevad USA turul ja töötavad vaid ühes keeles. UDC võrk on 14 keeles.

? Suurim hulk kasutajaid Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Eestis, Leedus, Tšiilis, Argentinas.

? Üle 350 000 registreeritud kasutaja, kuid neist tasulisi alla 10 000.

? Eesmärk oli saavutada 2013. aastaks 3,9 miljonit lemmikloomaprofiili ja aastakäive üle 150 miljoni krooni (2008 käive oli vaid 0,6 miljonit).

? Kolm aastat tagasi toetas UDC Eesti loomakaitse seltsi, et koguda üle 50 000 allkirja loomakaitseseaduse muutmiseks.

? Mullu käivitati üleilmne kampaania “Stop Killing Dogs”, kus Lõuna-Korea koerte kaitseks koguti 452 000 allkirja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid