Näe, wabariigi ajal rajatud elegantse kohviku asemel vedelevad võsas vundamendifragmendid. Pärast erastamist 90ndate alguses tegutses seal diskosaal, mis ühel hetkel põlema läks… Ka kunagise hunnitu vaatega rannarestoran Neptuni asemel on varemed. Seegi maja hävis tulekahjus.

Ja pikergune mängudesaal seisab niisama ning mädaneb pärast seda, kui laastava toimega diskosaal hoones tegevuse lõpetas. Näiteid on veel. Aga mitte üksnes majades pole asi.

Kultuuriline mandumine on hullemgi tõbi, mis eelduste poolest Eesti mõnusaimat suvituspaika hävitab. “Võsul mitu ööd-päeva jutti väldanud muusikafestival röövis kohalikelt elanikelt ja suvitajatelt meelerahu,” teatab üks tänavusuvine uudis. Teine annab teada, et märatsev noortejõuk ründas ööklubi ees autot.

Milleks Võsule reiv, tümps ja ööklubid? Kas ei maksa nii Võsu kui mõnigi teine kena loodusega koht, kus iga sammul tajud kultuurikihi paksust, rasket lõivu valju reivi ja hullunud diskohuviliste eest?