Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) misjonikeskusesse on kogunenud huvitav seltskond inimesi.

Merle Voola, kunsti- ja teoloogiaharidusega “staažikas heategija”, töötanud Keila SOS-lastekülas, teeninud leiba sisekujundajana ja müünud Eesti käsitööd Prantsusmaale.

Lehari Kaustel – üliaktiivne muusik ja dirigent, muusikaühingu Crescendo kunstiline juht ning Moskva Tšaikovski konservatooriumi õppur.

Ning Bisrat Bekele – vaikse olemisega mehaanikainsenerist koolidirektor Etioopiast, kes on praegu Eestis oma elu esimesel välisreisil.

Mis neid ühendab? Soov kulutada oma aega ja energiat, et maavarade poolest rikkas, ent elatustasemelt Eestist umbes sada korda vaesemas Ida-Aafrika riigis Etioopias saaksid lapsed koolis käia. 80 miljoni elanikuga Etioopias on tavalises peres vähemalt viis last, kuid kooli pääseb parimal juhul vaid üks neist. Ülejäänute harimiseks pole koole ega raha, ehkki ühe lapse kooliskäik terveks aastaks maksab vaid 100–300 krooni.

Lehari Kaustel sattus Etioopiasse esimest korda 2008.aastal, vaimustus sealse looduse ilust ja inimestest, kes on valgete vastu väga sõbralikud. Ta käivitas Eestis Etioopia-suunalise heategevustöö.

Merle Voola aga igatses tänavu sõita vabatahtliku tööd tegema hoopis Nepali. Kuid “Jumala juhtimine” viis teda koos Pereraadio sekretäri Laura Kanguriga Etioopiasse, 100 000 elanikuga Soddo linna, mis asub pealinnast Addis Abebast lõunas.

Eestlased õpetasid Soddos lapsi poolteist kuud, soetasid Eestist kogutud 170 000 kroonise annetusega koolile arvutiklassi, raamatukogu ja mööblit. Kui lahkumine juba ees terendas, avanes aga täiesti uskumatu võimalus. Selgus, et pool koolist – umbes 300ruutmeetrine osa – on välja ehitamata, sisetööd olid jäänud pooleli.

“Ma olen natuke ehitusega kokku puutunud ja see ajas naerma – see oli mõne päeva töö!” räägib Voola. “Meil oli veel 7000 krooni järel. Tegime kalkulatsioonid, soetasime värvid ja vahendid ning tegime kooli ise kümne päevaga valmis. Meid imetleti kui ehitusinsenere! Tegelikult juhtis kõike imeliselt Jumal.”

Nüüd tekkis julgus võtta ette suuremaid asju. Septembris sõidab Voola Etioopiasse elama pikemaks ajaks, et juhtida Soddo linnas ühe uhiuue põhikooli ehitust. Paari aasta pärast peaks seal haridust saama ligi 700 last.

Plaan on ühtlasi nii filigraanne kui ka ökonoomne. Ehitusprojekti tellis ja riigilt rääkis maatüki välja kooli omanik Bisrat Bekele. Eestist on insenerid ja ehitusjärelevalve. Töödeks kulub 3,2 miljonit krooni, mis plaanitakse koguda annetustena ja fondide abina Eestist ning Skandinaaviast. “Me saame selle raha kokku. Jumal hoolitseb kõige eest,“ ütleb Kaustel.

Ehitusmaterjali hind on Etioopias Eestiga sarnane, kuid tööjõud odav – keskmine kuupalk küündib umbes 150 kroonini.

Ehitajateks on 40 Eesti vabatahtlikku, täiesti tavalised noored inimesed, kes sõidavad paariks-kolmeks nädalaks oma kulul Etioopiasse ning panevad koolimaja talgute korras püsti. Söök ja elamine muretsetakse neile, kuid palka nad ei saa.

Voola sõnul osalevad projektis paljud noored, kes on võtnud õpingutest puhkuse ja panevad oma viimase raha lennupiletitele. Samuti tööinimesed, kes otsivad aktiivset ja kasulikku puhkust. Näiteks üks Soomes töötav Eesti arst.

Tingimused Etioopias on Kausteli ja Voola jutu järgi askeetlikud ja isegi ohtlikud. Elektrit pole vahel mitu päeva järjest, puhtast veest ja kanalisatsioonist rääkimata.

Kaustel: “Naaberkülas oli looduskatastroof – üleujutus. Näed, et jõgi voolab üle ja mustad mehed tõrvikutega jooksevad ringi, otsides, keda aidata saaks. Tekib täielik koopatunne, sürr...”

Voola lisab, et teda kimbutasid Etioopias kirbud, kellest kuidagi lahti ei saanud ja kes üle keha sügelema panid. Aga see oli tema sõnul tühiasi selle kõrval, et keegi sai võimaluse koolis käia.

“Kui me Eestis vaid mõistaks – meile on Jumal nii palju andnud!” ütleb Voola. “Siin ostetakse 2000 krooni eest toitu korraga, sellest 200 kulub pakenditele ja veel 200 pakendite äraveole. Milline rumalus ja laristamine! Soovin, et eestlased ei ostaks antidepressante ja läheksid selle asemel kas või kuuks ajaks Etioopiasse. Tunnet, mis sealt saab, jagub kolmeks aastaks! See on parim ravi!”

Bisrat Bekele sõnul on Etioopias vajadus koolide järele väga suur. Aga keegi ei ehita seal neid nii-öelda kodanikualgatuse korras, sest kõigil on niigi palju muret oma pere toitmisega. “Uus kool on nendele inimestele suur kingitus!” lisab ta. Tavalised eestlased (Kaustel: eriti kui nad on nõukogude aja eestlased) on Etioopias justkui insenerid, kes saavad kõigega hakkama. Voolal on juba järgmine projekt töös – üks Eesti arhitekt tegi tasuta projekti lasteaia rajamiseks.

Kes veel tahavad soojal maal kasulikult puhkust veeta (lennupileti Etioopiasse saab asjaosaliste sõnul soodsamalt kui puhkusepaketi Kanaari saartele) ja kooliehitusel osaleda, võivad Lehari Kausteli sõnul lahkelt Agape Eestiga ühendust võtta.

Uus “eestlaste kool” Etioopias

? Oxnard Youth Academy, direktor ja asutaja Bisrat Bekele

? Asukoht: Soddo linn, Kesk-Etioopia

? Õppeained: matemaatika, arvutiõpetus, inglise keel, kunst jt

? Projektile kogub MTÜ Agape Eesti annetusi peamiselt kirikuringkondades Eestis, Soomes ja Norras. Samas on projekti lubanud toetada ka Eesti välisministeerium.

? Kaugemas tulevikus võiks Etioopia koolil olla Eestis sõpruskool.