Kuigi Angela Merkel käis Suurbritannia 19-ndast sajandist pärit saatkonnahoones isiklikult inglise peaministrilt klaasi punaveini taga vabandust palumas, heitis Cameron oma kõnes Euroopale ette justnimelt seda, et siin räägitakse suletud uste taga üht, avalikult teist juttu.

"Brittide mure Euroliidus on see, kas euroinstitutsioone saab usaldada," ütles peaministri lähedane abi "Sunday Timesile".

Cameroni sõnavõttu kuulasid teised peaministrid niheledes. "Mis mõte on kummitemplina kinnitada presidendiks Euroopa parlamendi kandidaat?" küsis inglane. Ja hoiatas eriti Eesti, Läti ja Leedu peaministreid: "Tulevikus võite nii saada kellegi, kes ei toeta teie väärtusi ja ei hakka Baltikumi eest seisma."

Cameron viitas sellele, et mitmetes riikides on majanduse ja immigratsiooniga seis selline, et valijad saadavad europarlamenti kõvahäälseid eurovastaseid.

Läti peaminister Laimdota Straujuma tunnistas, et siiras pragamine saavutas eesmärgi. "Inglise peaminister rääkis eheda tundega. Seda polnud üldsegi kerge kuulata. Tõesti, me tundsime endid ebamugavalt."

Ebamugavalt või mitte, kell pool viis samal õhtul tõusid kõikide Euroopa peaministrite käed Junckeri poolt - niisiis Cameroni ettepanekute vastu. Peale ungarlase. Räägitakse, et Cameron nõudiski tungivalt hääletust, et mandri-Euroopa valijale jääks meelde, kuidas nende valitsused toetasid nõnda keskpärast härrat nagu Juncker.

Balti peaministrite toetust Jean-Claude Junckerile on põhjendatud sellega, et Juncker soovib rohkem ühendatud Euroopat. See oleks Balti riikidele omamoodi turvagarantiiks. Kahtlemata aga ei saa eaka ja konflikte vältiva kabinetipoliitiku juhiomadusi võrrelda Hiina, USA või Venemaa tippmeestega.

Luksemburglane Juncker leidis veel 2011.aasta mais Eestis esinedes võimaluse kinnitada et eurotsoon "ei ole kriisis!" (ja lendas kohe tagasi Brüsseli kriisikoosolekutele). Mees ootas enda presideniksvalimist üle tee asuvas brasseries Merode, nautides pikka lõunasööki ja tehes ühe Belgia ajakirjanikuga selfie-sid.