Eston Kohver, kelle ohver?
Kas Eston Kohver on päris nimi?
On küll. Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis ligikaudu 20 Estonit. Kohvreid on 50.
Kas Eesti valitsus teadis, millega Eston Kohver reedel Eesti-Vene kagupiiril tegeles?
Ei. Eestis pole mõnele lääneriigile omast reeglit, et valitsusliikmed kiidavad heaks kõik tähtsamad salaoperatsioonid.
Mõni aasta tagasi liikus vastav idee aga Toompeal. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon pani ette, et "välisriigis teostatava või välispoliitilisi mõjusid omava teabehanke operatsiooni sanktsioneerimise kord peaks omama lisaks valitsemisala ministri (kapo puhul siseminister - toim.) loale ka välisministri nõusolekut, eesmärgiga vältida või leevendada rahvusvahelises suhtluses võimalikku kahju Eesti Vabariigile teabehanke operatsiooni kompromiteerimisel".
Ettepanek, millel oli komisjoni esimehe Jaanus Rahumägi allkiri, ei läinud läbi. Üheks põhjuseks võis olla hirm, et otsustajate ringi laiendamine ministrite võrra suurendaks infolekete ohtu.
Seetõttu ei pidanudki Eston Kohvri operatsiooni heaks kiitma välisminister Urmas Paet ega siseminister Hanno Pevkur. Nad ei teadnud asjast üldse midagi.
Reedel Walesis NATO tippkohtumisel oli Paedil ja peaminister Taavi Rõivasel tükk tegemist, et vastata oma Lääne kolleegidele küsimustele - mis toimub?
Kas ministrid üldse oleks lubanud korraldada vaid kaks päeva pärast Barack Obama Tallinna-visiiti sellist salaoperatsiooni Vene piiril?
Kas eestlased teadsid, kes on Eston Kohver?
President Toomas Hendrik Ilves autasustas teda 2010. aastal avalikult Kotkaristi V klassi teenetemärgiga. Selle kohta ilmusid uudised.
Kohvri foto ilmus ka siis, kui kaitsepolitsei osales Liibanonis pantvangi võetud jalgratturite kojutoomisel.
Kas FSB teadis, kes on Eston Kohver?
Muidugi. Kaitsepolitseis töötanud riigireetur Aleksei Dressen andis venelastele ülevaate, millega tema kolleegid tegelesid.
Portaal Lubyanka.org kirjutas Kohvrist avalikult kolm aastat tagasi, kui Venemaal jäi väidetavalt vahele Tallinnas värvatud Pihkva ärimees, kes parkis oma auto FSB Pihkva kontori lähedale ja filmis auto istmesse monteeritud salakaameraga, kes majja lähevad ja sealt välja tulevad.
Kuidas kasutatakse töös selliseid nn läbivalgustatud agente?
Kaitsepolitsei peadirektori Arnold Sinisalu väitel ei tegelenud Kohver luure ega vastuluurega: "Ta kogus teabehanke mõistes informatsiooni piiriülese tollipiiri korruptsiooni kohta."
Seega võis tegemist olla info kogumisega salakaubaveo kohta. Kagu-Eestis liigutatakse üle piiri enamasti sigarette ja põgenikke.
Mis on teabehange?
Salaja hangitav info, mille eesmärk on Eesti julgeoleku tagamine. Selle alla mahub vastuluure ja terrorismi tõkestamise kõrval ka tõsise korruptsiooni vastu võitlemine.
Valitsus kehtestab igal aastal teabehanke eelistuskava.
Kava on salajane ja üldise iseloomuga (üksikud operatsioonid pole seal kirjas). Siseministeerium ütleb, et mullu korraldati teabehankeid "optimaalsel tasemel".
Mida Eston Kohver tegi piiri ääres?
Tõenäoliselt läks kohtuma Vene poolelt saabuva agendiga, kes pidi tooma infot.
Miks toimus kohtumine Eesti-Vene piiril võsa ääres?
Kohver oli piirist umbes viie meetri kaugusel Eesti poolel. Järelikult pidi kohtuma kellegagi, kes ei saanud avalikult tulla Eestisse, näiteks Tartusse Aura spaasse, kus Kohvril olnuks palju ohutum kohtuda.
Tõenäoliselt oli info andja Vene riigiametnik. Vene ametnikud ei tohi viimastel kuudel enam paljudesse välisriikidesse sõita.
Eesti piirivalve korjas salakohtumise jaoks sellelt piirilõigult ära seitse kaamerat, mis muidu seal toimuvat salvestavad.
Missugust infot pidi salaagent tooma?
Me ei tea seda. Tegemist on riigisaladusega. Vene võimude teatel oli Kohvril agendile maksmiseks kaasas 5000 eurot.
Miks ei avastanud Kohver ja tema julgestajad venelaste varitsust?
Me ei tea seda.
Võib-olla olid venelased ülihästi looduses maskeerunud, võib-olla eestlased ei eeldanud mingil põhjusel vastaspoole kohalolekut.
Venemaalt tuleva agendiga kohtudes peavad kaitsepolitseinikud olema valmis ootamatusteks.
Kuidas venelased teadsid Kohvrit oodata?
Kohvri ja tema agendi kohtumine oli kokku lepitud tükk aega varem. FSB pidi olema sellest nähtavasti piisavalt varakult teadlik, et Kohvri röövimine ette valmistada. Võimalik, et Kohver reedeti sama inimese poolt, kellega ta kohtuma läks.
Kus on Kohvri dokumendid?
Pole teada. Vene televisioon ei ole esitlenud kaitsepolitsei töötõendit, mida Kohver oleks Eestis relvastatuna ringi liikudes tõenäoliselt kaasas kandnud.
Mis edasi saab?
Me ei tea. Külma sõja ajal vahetasid ameeriklased ja venelased kinnikukkunud luurajaid näiteks Saksamaal, Potsdami sillal. Eestis istub praegu vangis kolm Vene agenti: kaitseministeeriumis töötanud Herman Simm ning endised kaitsepolitseinikud Aleksei Dressen ja Vladimir Veitman. Viimane võib olla venelaste silmis kõige väärtuslikum, sest ta töötas kunagi KGB Eesti haru operatiiv-tehnilise osakonna juhina. Auastmelt oli ta alampolkovnik.
Kevadel tulevad Riigikogu valimised. Võimalik, et Eesti uus valitsus soovib kehtestada korra, et kapo peab olulisteks salaoperatsioonideks saama ministri või ministrite loa. Sellised mõtted Toompeal juba mõlguvad.
