Millise Guantanamo vangi Sina Eestisse tooks?
Eesti Ekspressi andmetel peab Eesti valitsus Ameerika Ühendriikidega salakõnelusi Guantanamo vangilaagrist ühe vangi vastuvõtmiseks.
Valitsus arutas jänkide ettepanekut tänavu suvel kitsas ringis toimunud arutelul.
Ettepanekuga vangi vastuvõtmiseks tuli välja välisminister Urmas Paet. Nõupidamine lõppes otsusega, et Eesti uurib lähemalt, milliseid inimesi USA-l meile pakkuda on. Tõenäoliselt tähendab see seda, et ameeriklased tutvustavad võimalike vabastatavate toimikuid ja seejärel teevad Eesti ametnikud nende põhjal oma valiku. Selle käigus hinnatakse kandidaatide võimalikku ohtlikkust Eesti ühiskonnale.
Guantanamost kas või ühe inimese minema saatmine oleks president Barack Obamale väike, aga oluline samm. 2009. aastal ametisse astudes lubas Obama, et vangilaager suletakse juba aasta pärast.
Hetkel viibib Guantanamos trellide taga 149 inimest. Neist 70 on tunnistatud väärtuslikeks vangideks, keda ootab ees üleviimine USAs asuvatesse vanglatesse.
Ülejäänud 79 vangi ei seostata terrorikuritegudega ning neid ootab ees vabastamine. Ameerikas neid lahti lasta aga ei saa, kuna seda keelab kongressi poolt vastu võetud seadus. Kuna paljud neist võiks langeda oma kodumaal poliitilise tagakiusamise ohvriks, siis ei saa neid ka koju tagasi saata. Ainus variant oleks leida neile mõnes muus riigis uus kodumaa.
Seni on vange võtnud vastu üle viiekümne riigi. Euroopa Liidust on enim vange võtnud vastu Suurbritannia (14), Prantsusmaa (9), Slovakkia (6), Hispaania (5). Läti on võtnud vastu ühe Usbekistani päritoluga inimese.
Tänavu augustis pidas USA asepresident Joseph Biden salajasi läbirääkimisi Uruguayga, et saata sinna kuus vangi. Meeste üleviimiseks oli kõik valmis, kuni Uruguay president viimasel hetkel alt ära hüppas, kartes lüüasaamist tulevastel valimistel. Pärast neli päeva kestnud hektilisi läbirääkimisi sõitis vangide veoks Guantanamosse lennutatud sõjaväelennuk tühjalt minema.
Obamal on Guantanamo sulgemiseks mitu tõsist põhjust. Ühe vangi kinnipidamine läheb aastas maksma ligi 3 miljonit dollarit. Lisaks on vangilaagrist saanud Ameerika-vastaste islamistlike väljaastumiste sümboleid.
The New York Timesi andmetel loodab Obama meeskond leida veel tänavu vastuvõtja 14 inimesele. Nende hulgas peaks olema ka see vang, kes tuleks Eestisse uut elu alustama.
Tõenäoliselt kohtleks Eesti võimud teda nagu tavalist asüülitaotlejat. Küll aitaks USA valitsus rahaliselt kaasa sellele, et vabastatud vang saaks ennast Eestis sisse seada. Pärast paberite kordaajamist oleks ta vaba inimene, millega kaasneks ka õigus Euroopa Liidu piires vabalt liikuda.
Obama ametiajal on USAst vabastatud välismaale 83 kinnipeetut. Neist viis on hiljem osalenud terroristlikus tegevuses, veel kahte kahtlustatakse selles.
Seetõttu hoiaks Eesti korrakaitseorganid Guantanamost saabuval mehel ilmselt varjatult silma peal.
Praegused läbirääkimised ei ole esimene kord, kui Eesti valitsus arutab Guantanamo vangide vastuvõtmist. Wikileaksis avaldatud USA välisministeeriumi dokumentide kohaselt tegid jänkid Eestiga sellest esimest korda juttu juba 2007. aastal.
2008. aastal keeldus Eesti võtmast vastu palestiinlasest vangi. 2009. aastal tõid ameeriklased Tallinna kolme vangi toimikud, et Andrus Ansipi valitsus saaks neid lähemalt uurida. Muuhulgas lubasid ameeriklased katta ühe vangi majutus- ja elamiskulud kuni 85 000 dollari ulatuses.
Läbirääkimiste käigus külastasid Eesti ametnikud ka Guantanamo vangilaagrit, kus tutvusid Eestile välja pakutud vangidega. Hoolimata kaugele jõudnud kõnelustest otsustas Ansipi valitsus julgeolekukaalutlustel tehingust loobuda.
