PÖÖRANE BÖRSIHAI: “Pane kirja: mul on 100 miljonit arvel!”*
Tumedavereline mees heidab seljast stiilse kevadmantli ning küsib klaasi vett. "Ma kuivan!"
Marat Kasparovit teatakse finantsringkondades hulljulge ja auahne noore geeniusena, kes võitis kaks aastat järjest (2012 ja 2013) LHV aktsiatega kauplemise mängu Börsihai, kus peaauhinnaks 3000 eurot. Praegu figureerib ta kümnekonna Eesti edukaima daytrader'i ehk päevakaupleja vähetuntud seltskonnas.
Kes sa oled ja kust tuled?
Sündinud olen Aserbaidžaanis, Bakuus. Rahvuselt armeenlane. Kas ma ropendada tohin?
Tunne end vabalt.
Et siiralt rääkida, pean ma emotsiooniga rääkima. Muidu pole see.
Aastal 1987 algas Armeenia ja Aserbaidžaani vahel Mägi-Karabahhi konflikt. Otsustasime siia tulla, sest kõik armeenlased pidid Bakuust ära kolima. Isa teenis ohvitserina Koplis, Balti laevastikus. Nii ma siia pooleteiseaastasena sattusin.
Elasid…
Õismäel, Astangul – seal haamrimõrvari kandis. Lõpetasin Järveotsa gümnaasiumi ja läksin ülikooli. Sain tehnikaülikoolis 45 ainepunkti ja sellega piirdusin. Või pigem mind piirdati.
Eesti ülikoolid on igavad ja mõttetud. Nagu 13., 14. ja 15. klass. Jälle see majanduse ajalugu, jälle see matt 1 ja matt 2. No kellel seda vaja on? Inimesed ei oska isegi protsenti arvutada, milleks neile diferentsiaal? Täiesti absurd.
Sind paelus…
Matemaatika ja finants. Olen südames hasartne ja elav inimene.
Mu esimene tööots oli laos. Siis töötasin poolteist aastat hotellis portjeena – see, kes kotte kannab. Tegime räigelt vahelt alkoholiga ja tube ei löönud kassast läbi – noor inimene peab ju kuidagi raha tegema.
Mis edasi sai?
Siis töötasin ühes vene börsiettevõttes, mis pakkus maakleriteenust. Nagu LHV, aga venelastele. Olin seal maakler.
Maakler on see, et sa ise ei otsusta midagi. Sinu ülesandeks on täita teiste korraldusi. Keegi ütleb: osta mulle 3000 Nokiat! Ma vaatan, kas kõik on korras, kas ressurssi on. Pakun talle: 7,50ga müüakse, soovid? Jah, osta ära.
Milline oli su esimene kokkupuude börsiga?
Meeleheitlikult otsisin kihvti tööd. Võlad ja asjad olid kaelas.
Tööintervjuul küsiti minult, mis on mu lemmikbörs. Ma hui teadsin mingit börsi. Isegi Eesti börsi ei teadnud. Lapsepõlvest mäletasin Euronews’i, kus ekraani all jooksid kellaaeg, kulla hinnad ja Nasdaq. Mõtlesin, p..tsi, ütlen Nasdaq.
50aastane vana vaatab mulle otsa: hmm, huvitav…
Mina mõtlesin: huhh…
Nii saingi tööd börsimaaklerina.
