24.09.2014, 06:00
Psaikoga reaalsuse vastu
Psaiko "Psaiko"
Paranoia Publishing, 2014. 214 lk.
Psaiko luulekogu sisuks on valdavalt äratuntavalt luuletusekujulised luuletused, mis sisaldavad mõõdukal määral nii rütmi kui riimi, nii intertekstuaalsust kui algupärast kujundimängu. See on mõnus kerge nihkega tekst, assotsiatsioonid kujundite vahel on juhanliivlikult lakoonilised ja punktiirsed, mis omakorda loob võimaluse, et igal lugejal tekivad peas erinevad edasiarendused. Nii tihendatud see tekst siiski ei ole, et kõiki lugejaid ühe kindla tõlgenduse poole suunata. Korduvad motiivid, mis luulekogu tervikuks seovad, viitavad aimamisi teispoolsusele (mõte sellest, et elu on uue ja parema elu mustand); siin-seal vupsavad pinnale Vennaskonna laulutekstide katked, aga ka teiste eesti luuletajate värsid, mida loovalt edasi miksitakse. Kirjanduslikule kohaloo(me)le keerab vindi peale Paunvere-tsükkel.