Siim Nestor: Päikest pühapäevaks!

Niisiis - saabuval pühapäeval, 5. oktoobril, toimub Toompeal homofoobide meeleavaldus. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldab kogunemise „perekonna ja demokraatia kaitseks“, et protestida parlamendis lugemisele mineva kooseluseaduse vastu, et riigikogulased perekondadesse sooneutraalselt suhtuvat seadust vastu ei võtaks.

Pühapäevased meeleavaldajad lammutavad mind laiali ja peavad mind valetajaks, hirmutajaks, demagoogiks juba selle kirjatüki esimese lause pärast. Ma ütlesin, et nad on homofoobid. Aga nemad on korduvalt rõhutanud, et nad pole homofoobid – neil ei ole homode vastu mitte midagi, neil on ainult homoseksuaalsete suhete vastu asi ajada.

Mul jääb üle küsida: kui hetero- ja homoseksuaalseid inimesi eristab teineteisest peamiselt see, et ühed on heteroseksuaalsetes suhetes ja teised homoseksuaalsetes suhetes, siis kas nende suhete vastu olemine, ei ole siis homofo…?

Meeleavalduse juht Varro Vooglaid ütleb üleskutsevideos (muuhulgas), et nad on vastu homosuhetele riikliku tunnustuse andmisele. Nii et, nad ei ole homofoobid, parandan ja olen täpne, vaid homosuhetefoobid. Kordan: homosuhetefoobid, mitte homofoobid.

Vaatame Varro Vooglaiu ja SAPTKi hallatavasse Facebooki gruppi „Kaitskem üheskoos perekonda“. Näiteks 22. augustil postitasid nad koos omapoolse kommentaariga lingi uudisele, mis rääkis kuidas üks geiaktivist on saanud lapse. Selle all on 174 kommentaari, toon välja mõned (kirjapilt muutmata):

„kui teises ilmasõjas küdesid ahjud juutide jaoks ega ,siis kolmanda sõja ahju sisu pole raske ära arvata!“, „Jälk!!!“, „Rõve!“, „No kurat,juba on selline jura Eestimaal.Mis seaduste alusel?Viimane aeg vana vint välja otsida,saab platsi raibetest puhtamaks....“, „Väärakad kiitlevad oma väärarengut !“

Ega see homofoobia pole? See on lihtsalt homosuhetefoobia?

SAPTK, ma tean, distantseerib end neist kommentaatoritest, tegu pole sihtasutuse liikmetega, aga nad lubavad sellisel vihakõnel oma küljel ilmuda, kiites selle sellega heaks. Hoolimata sellest, et nad paluvad inetutest kommentaaridest hoiduda. Nad küll väidavad, et ei jaksa kõiki postitusi läbi kammida ja vihast puhastada, kuid neil on piisavalt aega ja jaksu blokeerida sealt täiesti viisakad postitused, mis kritiseerivad nende ütlemisi ja tegevust.

Üks äsjane homosuhetefoobia postitused veel viimasest nädalast:, „Tead mariann, millele rahvas järele annab?! Oma ürgsele soovile, igasugu väärakad aukku ajada!! Ja järele jõuab ta igale teist pededest, ja karistab!! Saates nad hirmsasse karukoopasse-venemaale!!!“. Näide millestki, mis ei ole SAPTKi hinnangul homofoobia.

Ma ei mäleta millal ma viimati kedagi avalikult homofoobiks nimetasin. Väga ammu. Olen selle mõiste käibelt kaotanud, et inimesed ei solvuks ega tühjast ärrituks. Aga nüüd kasutasin. Nad kihutavad rahvast üles valedega (nt Vooglaiu koostatud buklett), nad hirmutavad inimesi alusetute paranoiateooriatega (ajakirjandus- ja poliitikud on ära ostetud), nad soosivad ebamõistlikke kommentaare, et kooseluseaduse järel nõuavad õigusi pedo- ja nekrofiilid, nad väidavad, et nendega pole astutud dialoogi, aga nad on ümarlaudade asemel korraldanud kihutuskõnesid kirikutes ja keeldunud mitmetest kutsetest diskussioonidele, pidades neid provokatsioonideks või ajaviitmiseks. See on valelik, vaenulik ja silmakirjalik hirmutamine. Mulle võib nüüd ette heita, et sõna „homofoob“ kasutades laskun nende tasemele. Tõepoolest, ma nimetan asju nende õigete nimedega. Ja „asjade nimetamist õigete nimedega“ pooldavad rõhutatult väga palju pühapäeval Toompeale kogunevad.