Rail Baltic saab palju vähem euroraha kui reklaamitud
Suur osa eestlastest teab, et Brüssel maksab kinni kuni 85 protsenti raudtee ehitamisest. Uudistes on sellest kõnelenud näiteks transpordivolinik Siim Kallas, Läti ekspeaminister Valdis Dombrovskis ja teised tegelased.
Kolm aastat tagasi Briti firmas AECOM valminud uuring maalib ilusa pildi, kuidas raudtee ehitamine annab Eestis tööd täistööajale taandades 3283 inimesele. Maa väljaostmiseks kulub üle saja miljoni euro. Kõige kallim on maa Tallinnas – 300 000 eurot hektari kohta. Pärnus maksab hektar 70 000 eurot, külades 15 000 eurot. Kuid isegi soo on hinnas – hektar maksab 1500 eurot.
Brittide töö ütleb, et Eestis tuleb Rail Balticu ehitusse investeerida 1,081 miljardit eurot. 85 protsenti sellest on 919 miljonit eurot. Selline rahajõgi voolaks Brüsselist sisse! Jõudu tööle! Eesti osaks jääks hankida “vaid” 162 miljonit eurot.
Tegelikult pole neid uudiseid kirjutanud ajakirjanikud kuulanud täpselt, mida Kallas, Dombrovskis ning teised poliitikud ja spetsialistid rääkisid. Algusest peale käib jutt, et Euroopa Liit ei kata 85 protsenti mitte kogu ehituse hinnast, vaid finantsvajakust. See on puudujääk, mida reisijate ja kauba veo tulud ei suuda tulevikus katta.
Kusjuures selle suurus on omakorda küsitav.
Tabel tasuvusanalüüsi leheküljel 292 ütleb, et Euroopa Liidu abi on 694 miljonit eurot. Lihtne lahutustehe ütleb, et sel juhul peaks Eesti leidma ehituse finantseerimiseks 387 miljonit eurot.
Raudteeprojekti veebikülg www.railbaltic.info märgib, et Eesti omafinantseering oleks märgatavalt suurem, 466 miljonit eurot.
Samu algandmeid ja brittide arvutuskäiku kasutades tuleb välja, et summa peaks olema veelgi kobedam: peaaegu 473 miljonit eurot.
