Philip Norman

“Jagger. Agulisaatan” 

Tõlkinud Katrin Hiietamm ja Villu Kask. Kunst, 2013. 502 lk.

Iga kord, kui Eesti tõlkekirjanduse skeenele prantsatab järjekordne “telliskivi” mõne maailmakuulsa telenäo või rokkmuusiku mõnikord pikast, mõnikord paariaastasest karjäärist, hoian ärevusest hinge kinni, lootes, et lõpptulemus taas mõne kodumaa selgeltnägija memuaare ei meenuta. Mick Jagger, maailma ehk enimtuntud muusikuid oma kadestamisväärse lavalise liikumise ning karismaga, väärib kahtlemata mitutki biograafiat. Tegemist ei ole ka Justin Bieberi taolise 15 minuti kuulsusega, kelle karjäär paari aasta järel ebasündsa käitumise ja vägivalla varju jäi. Kirjutamisainet on küllaga. Normani kirja pandud biograafia on peaaegu sama paks kui Piibel, alustades toona Mike’i nime kandnud noormehe spordikarjäärist ja lõpetades nüüd igaveseks muusikaajaloo ürikutesse jäänud kortse kandva näo omanikuga.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega