Kas riigiametnik Kangur sai pistist Šveitsi panga kaudu?
Uurimise all oli üks geodeesiafirma. Selgus, et ettevõte oli saanud aastatel 1995–2006 riigilt tellimusi kokku 120 miljoni krooni (7,6 miljoni euro) ulatuses. Osa rahast kandis geodeesiafirma Mani saarel asunud panka.
Riigiprokurör Laura Feldmanis pöördus abi saamiseks Ühendkuningriigi võimude poole. Selgus, et Eestist tulnud raha pandi Mani saare pangas kolme firma arvetele. Kaks neist olid registreeritud Aafrikas Libeerias ja üks Ameerikas Dominikaani vabariigis.
Pangadirektor teatas, et ükski neist ettevõtetest ei ole seotud Maa-ameti peadirektorina töötanud Kalev Kanguriga.
Samas aga oli mingi seos olemas, sest kõnealune pank oli saanud 1997. aastal taotluse anda Kangurile Mastercardi kuldkaart. Kangurit esitleti taotluses advokaadibüroo Alas & Raudsik töötajana igakuise sissetulekuga 4500 saksa marka.
Kuid raha liikumise skeem oli veelgi laiem. Peagi tekkis Feldmanisel kahtlus, et Kangur sai pistist offshore-kompaniide kaudu, kes liigutasid raha Šveitsi pankade kaudu. Sealt viisid jäljed Lätti.
Uurijatele huvi pakkunud pangakontosid omasid keegi Juhan Kask ja Jaanus Aunas. Neil oli juba seos Eestiga. Näiteks Aunas sai Lätist pangakaardi ja võttis sellega Tallinnas 121 korral raha välja, enamasti 20 000 krooni ühe raksuga. Kes tema nimel tegelikult esines, jäi aga saladuseks. Kaugemale uurimine ei jõudnud.
Kaitsepolitsei oskas vaid öelda, et Jaanus Aunas ja Juhan Kask on eestipärased nimed, kuid rahvastikuregistris neid ei esine ja pangas kasutati arvete avamisel valepasse. Nagu ka Einar Udrase, Ivar Kassi, Vallo Tederi ja Ain Linneti puhul. Viimati nimetatust jäi maha kiri, kus ta palus oma arve Lätis sulgeda ja kanda jäägi tagasi Šveitsi. Tema salasõna Läti pangas oli KUKIMUKI.
