Tiina Jõgeda: Hääled käskisid

Väga raske on olla ebanormaalne.

Igaüks, kes Eestis relvaluba taotleb, peab käima ka psühhiaatri vastuvõtul. Et hinnata, kas inimene on tapariista taotledes täie mõistuse juures, esitab spetsialist mõned konksuga testküsimused. Näiteks võidakse küsida, kas te kuulete mõnikord hääli. Kas normaalne inimene vastab, et loomulikult kuulen, kogu aeg käib mingi sagimine, seina taga keegi kopsib, raadiost tuleb imelikku juttu – ja ma näen nende kavatsused läbi ka? Või peaks normaalne inimene, mõistes, kuhu doktor oma küsimusega sihib, just eitavalt vastama?

Siis võidakse küsida, kas teil on mõnikord tunne, et keegi püüab teid salakavalalt mõjutada – näiteks teleka kaudu mõtteid pähe panna. Kogu aeg, vastaks normaalne inimene, see ongi ju meedia eesmärk! Täna näiteks püüti mind mõjutada odavlennuga Pariisi sõitma, siis üks pehme naishääl veenis uut raamatupidamisprogrammi soetama ja kolmas karjus Peeter Volkonski häälega, et tahab mu koju pliiti paigaldama tulla... Tänapäeval pole kerge saada “hulluks” tembeldatud. Isikuvabaduste sildi all (aga ka Haigekassa napi rahakoti tõttu) on normaalsuse piir venitatud ikka päris kaugele.