Tallinki omanikud ostavad Estonian Airi 0 euroga
Viie aastaga Estonian Airi pandud 90 miljonit eurot Eesti riigi raha on jäädavalt läinud. Tallinki omanikud ostavad lennufirma null euroga. Läks isegi hästi, et keegi selle firmaga üldse tegeleda tahab.
Tänavu augustis kutsus Estonian Airi nõukogu esimees Jaan Tamm majandusministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga lõunale. Kohtuti sadama lähedal ExpressCafe nimelises söögikohas. Samas majas asub ka Tallinki ja selle omanikfirma Infortar peakontor, oma põhitööl ongi Tamm Infortari tegevjuht. Tervitati, suruti kätt. Kui maha istuti, alustas Tamm: „Tead, me oleme siin [Tallinkis] mõelnud Estonian Airi peale…“
See polnud esimene kord, kui Tallinkis lennufirma peale mõeldi. Millalgi 2005. aasta hilissügisel lendas üks lõbus seltskond – Tallinki omanikud ja juhid Enn Pant, Ain Hanschmidt, Andres Hunt, Janek Stalmeister – Londonist Estonian Airiga Tallinnasse. Kõigil olid kohad äriklassis, tegelikult lausa kaks istet reisija kohta – see oli neid Londonisse kutsunud investeerimispankurite kingitus. Kui Pant ise oleks pidanud piletid ostma, poleks äriklassist juttugi olnud, tema kokkuhoidlikus sellistes asjades on kurikuulus.
Meelolu oli ülev. Seljataga oli kuudepikkune maraton, et Tallink börsile viia. Kohtumised pankurite, fondijuhtide ja juristidega. Ühest Euroopa finantskeskusest teise. Nüüd oli see edukalt selja taga, Tallinki IPO tulemas. Pingelangus oli suur, pintsakud olid toolide seljatugedele heidetud, lipsud lahti seotud ja konjak voolas ohtralt. Kuni konjak otsa lõppes ning stjuardessidel polnud uut kusagilt tuua. Järsku teatas keegi ülemeelikult: „Aga ostame selle lennufirma siis ära!“
Toona oli see veel nali, aasta hiljem osteti hoopis Silja Line. Kuid kui Estonian Airi nõukogu liige Jaan Männik 2007. aastal Hanschmidti jutule tuli, kuulati teda hoopis teistmoodi. Männik muretses, nagu ikka, Eesti asja pärast, et tuleks arendada ja teha, et elu edeneks ja majandus kasvaks. Estonian Air aga seisis paigal. Juba olid tulnud esimese kahjumid, aga mis veel hullem, kõik trendikõverad näitasid allapoole. Riik ei saanud midagi teha, SAS ei tahtnud.
Pant ja Hanschmidt mõtlesid ja otsustasid: teeme ära. Koos Männikuga lennati Stockholmi SASiga läbi rääkima. Majandusminister Juhan Parts toetas samuti. Tehingut olid valmis finantseerima kaks fondi ja üks pank, Estonian Airi raamatupidamine uuriti põhjalikult läbi (vara oli siis märksa rohkem kui praegu). Lõpuks oli puudu ainult allkirjad, aga siis hüppas SAS alt ära.
