Ibseni värssdraama „Brand“ jutustab loo jumalamehest (Ivo Uukkivi), kes kodukohta – kaledasse, mägisesse Põhja-Norra – naaseb ja seal meeleparandust esile kutsuda püüdes hukkub. Preester Brandi on peetud romantilise idealisti kehastuseks, ent ta pole seda. Brandil nimelt puudub idee, mille nimel surra. Brand ei ole vagatseja, ta põhimure pole selles, kes inimene on, mida mõtleb või kellega voodit jagab, vaid kuidas ta on see, kes on: „ Kes tahab, orjaku, / kui tahab, rõõmu – aga siis ka tõesti / ühtjärge päevast päeva ja tõepoolest / ka kõige täiega, ja mitte nii, /et täna oled üks ja homme teine“.