AJA PULSS: Dr Jekyll ja härra Paet...Rõivas tuli tühja kotiga...Ohus nii USA kui Iraan
Eesti Ekspressi ajakirjanikud Tankler Vedler ja Hvostov võtavad nädala kokku.
Loe 2-9 novembri tähtsamaid majandus- ja välisuudiseid.
Allar Tankleri sise(poliitika)uudiste edetabel
5. Levadia tuli meistriks
See,et me nii vähe tähelepanu pöörame oma koduliiga jalgpallile, võib olla objektiivselt põhjendatud, kuid nõiaringist väljamurdmiseks tuleks meil lihtsalt hakata sellele rohkem tähelepanu pöörama. Levadia kaitses meistritiitlit.
Lähemalt
4. Riigikontroll avaldas aastaaruande
Riigikontroll andis Riigikogule üle aastaaruande, mille kokkuvõtlik sõnum oli, et riigis on asjad hästi, kuid riik ei pruugi teada, miks asjad hästi on, kuidas korrata neid asju, mis on aidanud kaasa sellele, et asjad hästi on, ja mida peaks tegema selleks, et asjad veel paremini oleks.
Lähemalt
3. Eesti riik asub vene gaasi kodudeni viima
Valitsus andis sel nädalal loa, et Elering võib osta enamusosaluse gaasivõrgus, mis peab uuest aastast omanikku vahetama – kuna gaasimüüja ja võrguomanik ei tohi olla üks ja sama isik. Lähiajal muidugi ei paista, et gaasivõrku võiks kuidagi sattuda mõne muu isiku gaas kui Gazpromilt tulev, isegi kui saab valmis BalticConnector toru Eesti ja Soome vahel. Kas Elering saab 100% osaluse ja/või mis hinnaga ta osaluse omandab, jääb veel hetkeks saladuseks.
Lähemalt
2. Tallinn null
Tallinna linnavalitsus kiitis sel nädalal heaks eelnõu, mille järgi kogu meedia peab järgnevatel nädalatel rääkima sellest, kuidas Tallinn ajab (liiga) ranget alkoholipoliitikat, ning teised erakonnad peavad Keskerakonnale sel teemal vastanduma. Täidan siinkohal siis oma kohuse: linn põhjendab seletuskirjades pühapäevase alkoholi jaemüügi keelustamist, kange alkoholi müügi keeldu väiksemates kui 150ruutmeetristes poodides, müügikeeldu tanklates jm asjaoluga, et ebanormaalselt suur arv alaealisi tarvitab alkoholi. Ehk et asjadega, mille osas kehtestatud keeldudest kinnipidamist ei ole õnnestunud täielikult kontrollida, üritatakse võidelda - kehtestades uusi nõudeid, mille täitmist ei õnnestu kontrollida. Keelud on odav poliitika – oluliselt odavam kui näiteks kontrollimisse lisaressursse panustada.
Lähemalt
1. Dr Jekyll ja härra Paet
Ühesõnaga, valitsuse staažikaim minister Paet otsustas lõpuks, pärast mitmekordseid
ümbermõtlemisi, võtta vastu koht Euroopa Parlamendis, mistõttu tema asemel sinna minna lootnud Igor Gräzin vihastas, kuna oli pidanud täiesti asjata istuma Andrus Ansipi kõrval terve tee Tallinnast Tartusse, kuulama tema monoloogi sellest, milliste lennufirmadega on optimaalne Brüsseli vahet sõita, mida peaks poliitik Brüsselis tegema oma musta pesuga (sõna otseses mõttes musta pesuga – see tasub nimelt pessu panna, olla Ansip Gräzinile rääkinud; ja Gräzin kirjutas kõik usinalt üles), ning sööma Ansipi juures angerjavõileiba.
Vaene Gräzin. Reformierakond otsustas nimetada uueks välisministrikandidaadiks Keit Pentus-Rosimannuse, ja viimase asemele uueks keskkonnaministriks Päästeameti juhikogemusega Mati Raidma. Loomulikult asusid mitmed inimesed kritiseerima Pentus-Rosimannuse valikut välisministri kohale, kuna ta on väikest kasvu, punase peaga, naisterahvas, ning meie viimased välisministrid on enne sellele vastutusrikkale kohale saamist kas välisministeeriumis töötanud
(Ojuland), mõnd muud ministriametit pidanud (Paet) või Riigikogu aseesimees olnud (Lang) - Pentus-Rosimannus on aga teinud kõike kolme, mis loomulikult tekitab segadust. PS Palju õnne Rain Rosimannusele (tal on täna sünnipäev).
POLIITILINE OMANIKUVAHETUS ALEXELAS
Kadaka Varahalduse AS eesotsas vendade Heiti ja Marti Häälega ostab Kasahstani ärimehelt Igor Bidilolt välja poole Alexela Grupist.
Vendade meelest oli tegemist neile emotsionaalselt peale surutud diiliga.
Survet hakkasid nad tundma kevadel, kui ostsid välja Kiviõli Keemiatööstuse. Heiti Hääle sõnul jõudsid nendeni jutud, et „nüüd on seal Alexelas ikka midagi vussis, et seal on suur risk, poisid ei kontrolli enam midagi, Vene partnerid ruulivad Eesti asja.“ Marti Hääle sõnul hakkasid nad pelgama, et „julgeolekurisk“ võib lõpuks tuua tagasilöögi juurdepääsus põlevkivile.
Loe lähemalt
HINNAD EI TÕUSE
Euroopa Komisjon ennustab, et inflatsioon euroalal jääb kuni 2016. aastani allapoole kahte protsenti. Euroopa Keskpanga eesmärk on, et inflatsioon oleks umbes kaks protsenti.
Ka Eestis on hinnad kukkunud juba viis kuud järjest. Swedbank prognoosib, et tuleval aastal hakkavad hinnad küll kasvama, kuid mitte palju – inflatsioon ulatub 1,3 protsendini.
Loe lähemalt
TALLINN TEGUTSEB SUURKAUPLUSTE HUVIDES
Tallinna linn teatas kavatsusest keelata tuleval aastal alkoholi müük tanklates, lasteaedade ja koolide lähedal asuvates poodides ning kauplustes, mille üldpind jääb alla 150 ruutmeetri. See võib hävitada paljud nurgapealsed poekesed, mis hingitsevad tänu käraka müügile. Võidukad on seega suured kaubandusketid, aga ka näiteks laevnikud, sest sadamas võib alkoholi edasi müüa. Tuleb ka pühapäevane alkoholimüügi keeld – viinakauplejad kavatsevad seepeale hakata viinaturiste teenindama Tallinna piiril, kuhu neid toimetaksid spetsiaalsed bussid.
Loe lähemalt
RÕIVAS TULI TÜHJA KOTIGA
Taavi Rõivas lootis reedel oma Soome kolleegi Alexander Stubbiga teha kokkuleppe, et regionaalse LNG terminali saab endale Soome. Seda hoolimata asjaolust, et Eesti projekt, mida arendab Alexela, on kaugemale arendatud kui põhjanaabrite oma. Soome omakorda pidanuks vastutasuks kinnitama, et väga kiirendatud korras valmis Eesti ja Soome vaheline gaasijuhe. Paraku saabus Rõivas Soomest tagasi kokkuleppeta, kõnelused jätkuvad ületuleval nädalal.
Loe lähemalt
KAPITALISÜSTID TALUNIKELE
Põllumajandusministeerium tahab anda Maaelu Edendamise Sihtasutusele loa teha ajutistes raskustes põllumajandustootjatele kuni 15 000 euro suuruseid ja muudele ettevõtetele 200 000 euro suuruseid kapitalisüste.
Nende abil peaksid firmad end vee peal hoidma ajal, mil neid kimbutavad Vene sanktsioonid ja maailmaturul hea saagikuse tõttu langevad hinnad.
Loe lähemalt
Berliinis toimusid raudse eesriide (mida sümboliseeris Berliini müür) langemise kahekümne viienda aastapäeva üritused. Putinit kohal ei olnud (ehkki kahekümnendal aastapäeval oli kohal tollane Venemaa president Medvedjev), teda asendas viimane N.Liidu juht Gorbatšov.
Gorbatšov on tuntud kui Putini kriitik sisepoliitilistes küsimustes, kuid välispoliitikas on ta muutunud temaga unisoonis rääkivaks "kaasvõitlejaks." Ukraina problemaatikas on nad ühel meelel. Gorbatšovil oli mitmeid etteheiteid Läänele; sealhulgas meenutas ta 80-te lõpul õhus olnud ideed luua Euroopa jaoks omaette Julgeolekunõukogu, mis hõlmanuks ka Venemaad ent mis jäigi vaid mõttevälgatuseks.See meenutab 19.sajandi lõpul realiseerumata võimalust, et Saksa ja Vene keisririigid oleks moodustanud liidu. Gorbatšov meenutaski seoses sellega vürst Bismarcki, 19.sajandi teise poole kulgu määranud Saksa kantslerit, kes suutis hoida häid suhteid Venemaaga.
Loe lähemalt
President Obama saatis Iraani juhile kirja, milles soovitas võtta avalikult seisukoht, et Iraani tuumaprogramm on algatatud vaid elektrienergia tootmiseks. Veel on kirjas öeldud, et USA ja Iraan on silmitsi nn.islamikalifaadi ohuga. See kiri näitab veel kord, et rahvusvahelises poliitikas on riikidevaheline vastasseis täpselt nii pikk kuni avastatakse ühine vaenlane, kellest lähtuv oht varjutab senise vaenulikkuse nende kahe vahel.
Loe lähemalt
Saksamaalt tuleb järjekordseid uudiseid Bundeswehri vähesest võimekusest sõdida väljaspool Saksa piire. Sõjavägi on saanud uue transpordilennuki, millega pole esilagu suurt midagi ette võtta. Näiteks ei saaks sellega viia Saksa sõdureid vajaduse korral Ukrainasse. Seda põhjusel, et lennuk saab vajalikud õhutõrjerakettide vastased seadmed alles 2016.aastal. Saksastele omistatav täpsus ja plaanipärasus on taas küsimuse all. Rääkimata eelmise "külma sõja" aegse Euroopa võimsaima armee Bundeswehri tänasest võitlusvõimest.
Loe lähemalt
Soome president Sauli Niinistö on muutumas Vene eksperdiks, kes jagab oma Lääne partneritele analüütilisi arutlusi Putini lahtimõtestamiseks (eksperdirollis on tahtnud seni esineda ikka Eesti). Lääs on jätnud tähelepanuta Venemaalt tulevad signaalid. Ja erinevalt meie presidendist, kes tahab tõestada seda, et me oleme ajaloost ja geograafiast üle, sõnab Niinistö, et geograafiat muuta ei saa. Tema riigil on Venemaaga ühised 1300 km piiri, mida on rohkem kui kõigil ülejäänud EL-i riikidel kokku. Ja kui Soome peaks ühinema NATOga, siis tuleks ka seda aspekti silmas pidada.
Niinistö Guardianile: We have a long tradition of keeping out of conflict with Russia … though we did not succeed in the second world war. We can’t change geography. We have a 1,300km border. That is more than all other EU countries together. The Nato-Russia border would be doubled [if Finland joined]. We have to consider that too.
Loe lähemalt
