Mulle on alati väga meeldinud, et sa ei pea sõna teatris kõige olulisemaks.

Teater peaks olema seal, kus sõnadest ei piisa, sest muidu pole ju mõtet näidata. Inimesed, kes tahavad midagi näidata, valivad vahendid, mille kaudu seda paremini teha. Sõna on ainult üks vahend. “Tüdruku, kes otsis oma vendi” proovides jääb mul kogu aeg sõnadest puudu – sest ma pean suutma sõnadega väljendada midagi, mida seejärel peaks näitleja ilma sõnadeta väljendama. Oma kõige veidramaid kujutlusi eesti keeles pulkadeks lahti võtta võib olla uskumatult ruineeriv. Õnneks on mul jube head näitlejad.