Läinud kolmapäeval langes nafta hind alla 83 dollari barrelist (Brenti toornafta). Päev hiljem teatas Vene president Vladimir Putin, et näeb naftahinna languse taga poliitilist manipulatsiooni. Diktaatoritel on tõesti rasked ajad. Nii kommunistid Venezuelas, mullad Iraanis kui siloviki Venemaal on mures, et mitte öelda paanikas. Naftahind on viimase nelja aasta madalaim. Suve algusega võrreldes on hind kukkunud 25% võrra. Globaalselt, nagu juhtis tähelepanu The Economist, kaotavad naftamüüjad aastaga triljon dollarit ja ostjad võidavad triljon ­dollarit. 
1 000 000 000 000, 12 nulli, väga suur arv
***********

Eesti majandusele peaks naftahinna langus hea olema. Sellest võidavad suured kütusetarbijad, nagu Tallink (eelmisel aastal kulutas kütuse ostmiseks 130 miljonit eurot), Estonian Air (mullune kulu 19 miljonit eurot), sajad logistika- ja transpordifirmad, tuhanded taksojuhid ning lõpuks ka sajad tuhanded autoomanikud. “Täpset võitu Eesti puhul välja arvestada on väga raske,” tunnistab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Hetkel lihtsalt pole veel teada, kuidas naftahinna langus transformeerub Eesti majandusse. Näiteks, kas madalam kütusehind tähendab autoomanikele otsest rahalist kokkuhoidu või ärgitab see hoopis rohkem sõitma.

Eestis on aga vähemalt kaks kohta, kus naftahinna langust vaadatakse mureliku pilguga – VKG peakontor Kohtla-Järvel ja Eesti Energia peakontor Tallinnas Mustamäel. Põlevkivist väljakuumutatava õli hind sõltub otseselt naftabarreli hinnast. See tähendab, et viimase nelja kuuga on 25% kukkunud ka VKG ja Eesti Energia õlitootmise tulu.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega