“Mõte” on kontsentratsioon
Dean Blunt
“Black Metal”
(Rough Trade)

Ikka kipub olema nii, et kui Dean Bluntilt ilmub uus plaat, tahetakse rääkida sellest, kes Dean Blunt (tegelikult) on. Ja siis avastatakse, et keegi justkui päris täpselt ei tea. On ta persoon võipersona? On ta siiras või mitte? Räägib tõtt või põikleb? Uus plaat pidi olema intiimsem ja avatum kui tema varasemad tööd (ka need, mis tehtud duos Hype Williams) ja seega mõtlesin mõnda aega samadele asjadele. Siis enam mitte, sest vastus sai natuke pettumuslik, aga mitte eriti üllatav.
See üldistus on veidi liiast, ma tean, aga jah – muusika, mis iseenesest on ju kõne arusaamatus keeles, toimib nimelt seetõttu, et me paigutame ta oma peas mingitesse tähenduslikesse seostesse. Helides avastame me sügavusi ja peidetud hoovusi, inimsuhete puntraid ja pingeid. Maailm, millesse need helid lõikuvad, tundub ühtäkki väga külm või väga kuum, ja kusagil on tõesti veel kunstniku mina, väljendatud, aga samas moonutatud.
