Pankurid tahavad luua superandmebaasi
Juba mitu aastat on pangajuhid ja muud finantstegelased arutanud Eestis seninägematu andmebaasi loomist. See oleks kangema sisuga kui maksuameti või politsei käes olev informatsioon, rääkimata Imre Perli salajasest andmebaasist. Too narkoäriga vahele jäänud arvutispets ühendas läinud sajandi lõpus isikukoodid, aadressiregistri ja liiklusrikkumiste info ning pookis selle külge ka veidi finantsteavet.
Uus superandmebaas koosneks kahest tasemest.
Esimene oleks finantskohustuste register. Sinna läheksid kirja laenud, liisingud, järelmaksulepingud ja muu säärane.
Teise taseme moodustaksid andmed sissetulekute, sh palkade kohta.
Idee taga on Bigbank, kes märkis, et “mõlemad on olulised maksevõime adekvaatseks hindamiseks, kuid teine (st sissetulekute register – toim) vajab ühiskonnas ilmselt pikemat arutelu.” Seetõttu tegelevad pangandustegelased esialgu kohustuste registri loomisega.
“Tegemist oleks väga mahuka, peaaegu kõiki täiskasvanud elanikke puudutava ja nende privaatsfääri kuuluva sensitiivse infoga,” ütleb Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm.
Uuel superandmebaasil on palju plusse, aga ka miinuseid. Rahandustegelased, rääkimata Eesti ühiskonnast, pole jõudnud selgusele, millist teavet peaks andmekogu sisaldama, kes selle tegevust korraldaks ja kes selles sisalduvale tundlikule teabele ligi pääseks.
Uut registrit kasutades saaksid pangad teha kvaliteetsemaid laenuotsuseid (igaüks laenu ei saa, võlgnike raskused tulevad kiiremini välja jne). Bigbank väidab, et laenukahjumite vähenemisel poole võrra saaks laenuteenuste hinda alandada 30 protsendi võrra. Pankade keskmine tarbijakrediidi kulukuse määr on Eestis 30–35 protsenti, samas kui Saksamaal 6–7 protsenti ja Rootsis 5–8 protsenti.
Alar Jägeri (Krediidiinfo) sõnul piisaks registri loomiseks ka ainult inimeste nõusolekust ja keskkonnast, mille kaudu liiguvad päringud erinevate asutuste vahel. “Andmebaasi ei ole vaja luua, sest andmed kipuvad vananema,” lisab ta.
Suurpangad pole aga registri loomisest vaimustatud.
