Ma ei arva, et Twitteri avangard oleks eesmärgiks seadnud Eestis valitsevate väärtuste ja mõtete maailma muutmise mägede ja orgudega kaetud maastikust lamedaks arhipelaagiks (laenasin selle väljendi ühest transgressiivsele kirjandusele pühendatud artiklist). Pigem on tegu teatud enesekontrolli kadumisega (mida meedia oma päevakajaliste kolumnide tellimustega tagant kütab) ning õhinapõhise tegutsemisega, mille eest pole kaitsutud ka väga hästi haritud inimesed.
Küll aga annab olukord selgelt märku: ühiskondlik diskussioon Eestis viibib pikaleveninud infantiilsuse seisundis ning neid, kes korvaksid kadunud Lennart Meri, Jaan Krossi või Enn Soosaare targa ja tasakaalustava rolli, olgu poliitikas, ühiskondlikus elus või avalikus arutelus, pole ühiskonnas juurde tulnud. Eelmise põlvkonna kadumisega tekkinud kultuuriline katkestus jätkub ikka veel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid