Mis saab heast Saksa töökultuurist, kui tehastesse jõuavad moslemid?
Teadlane ja kõrge ametnik, Berliini omaaegne rahandusminister on uurinud, mismoodi väheneb Saksamaa tööviljakus, sest moslemi noored immigrandid ei kipu omandama moodsaid töövõtteid.
"Miks on nii, et Saksamaa toob suviti põldudele hooajatöödeks sisse töölisi kunagistest sotsialismimaadest Poolast või Rumeeniast, kuigi Saksamaal on ometi töötuid küll?" küsib Thilo Sarrazin.
Vastus seisab selles, et suur osa immigrantide teisest-kolmandast põlvkonnast elab sotsiaaltoetustest ja ei tööta.
Kui Marokost, Liibanonist või Türgist pärit immigrandid aga tööle lähevad, siis jääb neil puudu matemaatikaoskustest ning tehnikast arusaamisest. Juba koolis tekib moslemiperest pärit noorukitel see vahe võrreldes Ida-Aasiast pärit immigrantide ja saksa põlisrahvaga.
"Kui võtta gümnaasiumisse jõudvate õpilaste indeksiks sakslaste puhul 100, siis Liibanonist pärit migrantide puhul on see 15, Marokost tulnutel 24 ja Türgist 29. Juba 2003. aasta PISA test näitas Saksamaal selgelt, et Türgi päritolu noorte tulemused on Saksa koolisüsteemis kehvemad kui teiste päritolurühmade omad. Väga selged erinevused joonistusid välja Türgi päritolu noorte ja endisest Nõukogude Liidust sisserännanute vahel.
Oma raamatus "Saksamaa käib maha" kirjutab sotisaaldemokraat ja statistik Sarrazin, et hariduskauged kodud erinevad haritud inimeste kodudest selle poolest, et lastel lastakse valimatult tarbida elektroonilist meediat, mille lakkamatu tarbimine viib passiivsuse, juhmistumise ja ülekaaluni ning muudab mannetuks suhtlemisoskuse ja kõnevõime. Need neli, viis, kuus tundi, mis kehvema koduse distsipliiniga noored arvuti ees veedavad, jätavad samavõrd vähem aega sportimiseks, sotsiaalseks suhtlemiseks ning koolitulemuste parandamises. Kõik see suurendab oluliselt probleeme koolis.
Hirmutavaks peab saksa uurija seda, et kui koolides õpib juba suurel määral "klassikaliselt hariduskauget" rahvast, siis jääb kooliõpetuse tempo ja sisu kõigi jaoks viletsamaks. "Neljandik ei loe üldse raamatuid; lastevanemate osakaal, kes ise raamatud loevad ning oma lapsi raamatu juurde suunavad, on viimase 10 aastaga Saksamaal vähenenud 50%-lt 25%-le.
Tulevikus vajab majandus aga piisava tekstimõistmise oskuse ning matemaatikal põhineva loogilis-analüütilise võimekusega töötajaid."
Kes sünnitab Saksamaal rohkem lapsi?
Sarrazini tabelite järgi on sellistel peredel kolm tunnust: nad on Saksamaal uustulnukad, nad on hariduskauged ja usklikud.
"Moslemitest sisserändajate puhul on need kolm gruppi suhteliselt kattuvad," kirjutab ta. "See poleks nii hull, kui Saksa keskmise ja kõrgema haridusega elanikkond ei väheneks iga põlvkonnaga kolmandiku võrra. Tagajärjed Saksa intellektuaalsele ja tehnilisele potentsiaalile, elatustasemele ja Saksamaa kohale maailmas on ilmsed."
Moslemi immigrantide puhul peab uurija probleemiks veel seda, et emad ei ole saanud korralikku koolitust, kuna näevad enda rolli tihti koduperenaistena. Seega ei suuna nad ka oma tütreid moodsas maailmas vajaliku hariduse saamisele.
Sarrazin püstitab küsimuse, kes siis hakkab tulevikus valmistama Saksa tehastes kuulsaid kvaliteetseid autosid, tööstusmasinaid ja muid tooteid.
Raamat "Saksamaa käib maha" on tõlgitud eesti keelde. Refereeris H.H. Luik
Artikkel ilmus esmakordselt 20.jaanuaril 2015
