...Ma rääkisin kõigile, et tegu on seksfilmiga. See oli aastal 1993, mil veetsin suve Valgamaal, Taageperas. Praeguses kuulsas pulmapalees asus toona psühhiaatrilise kallakuga sanatoorium. Kuna vaimselt ebastabiilsete inimeste ravimiseks polnud vaja uusi pingeid, siis olid raviasutuses seksuaalsuhted sisekorraeeskirjas keelatud. Sõna „seksfilm“ levis nagu tulesäde kuivas metsas. Kohalik kinosaal sai rahvast pilgeni täis. Ootusärevaid aga tabas pettumus. Mulle kui filmi reklaamijale öeldi halvasti. Minu reklaamitud seksfilm tähendas kõigest nelja stseeni paljaste rindadega naisest - aga minu jaoks see toona seksfilmi tähendaski. Ma olin kõigest kümnene.

Sel laupäeval ehk sõbrapäeval kihas kobarkino ümbrus naistest. Üks laine vadistavaid eevatütreid juba lahkus, järgmine voogas peale. Mitte kunagi pole ühe päeva jooksul Eesti kinolevis nii palju külastajaid piletit lunastanud, „50 halli varjundit“ ja lubatud erootika võlusõnadeks.

„Ainult üks kord Eestis: sensuaalne Scandinavian Hunks - meestestriptiis,“ teadustas saali ees olev kõlar. Erootilist varjundit lisas ka spetsiaalselt filmi ette reklaami ostnud erootikapood, mis tutvustab end „ametliku toetajapoena“. Piitsad, käerauad, silmasidemed.

Rindu peab ootama 40 minutit

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega