Kas Delfi ost oli Luige viga või Ekspress Grupi pilet tulevikku?
DELFI aktsionär: Diktaatorlik propaganda on meid õpetanud ajakirjandusvabadust hindama
“Mõnikord leian end küsimast: kui uus meedia pushib järjest instinkte ja emotsioone; kui Twitter piirab sõnavõttu 144 tähemärgiga, kuidas on nii võimalik arutleda keerulistel teemadel? Võtame näiteks tuumaenergia teema Leedus – ma ei suuda kujutleda, kuidas seda teemat saaks video või säutsuga katta. Infograafika täiendab kvaliteetajakirjandust. Aga kas seda teeb ka sotsiaalmeedia? Või video? Kokkuvõtvalt: ma võin tunduda vanamoeline, kuid kirjasõna koos infograafika ning sisseistutatud videotega on jätkuvalt kõige sisukamad inimmõtte edasikandjad. Sõnast loobuda on vara," sõnab Luik.
2007. aastal investeerisite DELFI-sse ja see oli üpris kulukas ost – see on tänaseni Balti riikide ajaloo kalleim meediatehing. Peate te seda õnnestunud investeeringuks?
Pean küll. Meie ettevõte Ekspress Grupp oli ajakirjade ja ajalehtede väljaandja, millel puudus tulevik. Olime kasumlikud, kuid mitte digitaalsed. Tõmbasime firmale selga grandioosse laenu ja sukeldusime digitaalsesse tulevikku. Keegi ei teadnud, et samaaegselt sukeldume ka ülemaailmsesse finantskriisi. Pidin kõik pandiks panema, mis mul on - kodumajani välja - ent selline ongi minu arusaam riskist.
Kriitilisi kiibitsejaid oli, nagu võite arvata, palju. Aga üks mees, kes täna ka Leedu Delfi nõukogus istub ja tookord hoopis mujal töötas, Gunnar Kobin, helistas ja ütles, et ainuõige ost. See mees teab meediast üht-teist, tuleb tunnistada.
Tänaseks oleme laenu tagasi teeninud. Kuid täna oleme Balti riikide nr.1 digitaalne uudiskandja.
Tõtt-öelda seisime 2007. aastal Delfi ostu ajal sundseisus. DELFI kuulus Ameerika fondile nimega Texas Pacific. Neil oli 5-aastane investeerimishorisont ja see viisaastak oli läbi saamas. Nii et 2007ndal pidid nad müüma. Valik oli ainult, kas ostjaks oleme meie või keegi konkurent.
Seal oli palju huvitatud osapooli: norrakad, kes omasid Postimeest ja ajakirju Leedus, ja Soome väljaandjad. Ja siis, ajal, mil meie värisedes kandsime Texas Pacificule oma 55 miljonit eurot, otsustas fond investeerida kinnisvaraettevõttesse nimega Washington Mutual. Algas finantskriis ja Washington Mutual läks pankrotti ühes suurinvesteeringuga Texas Pacificult. Nõnda ei teinud suur raha ei teinud kriisi aegadel kedagi õnnelikuks...
Läinud aastal oli Ekspress Grupi EBITDA kasum kusagil 8 ja 9 miljonivahel. Saab aktsionäride koosolekul taas dividendidest rääkima hakata. On raha isegi järgmisteks riskideks.
Aga see ei ole olnud läbinisti õnnetoov reis. Kui ma midagi kahetsen, siis see on DELFI Ukraina. Meil olid suured ootused ning me investeerisime sinna mitu aastat. Toimetajad ja IT-inimesed Leedust ja Eestist aitasid Kiievi DELFIt üleval pidada. Kuid Ukraina meediamaastikul valitseb oligarhiline struktuur, kus on palju vahemehi. Autsaideri jaoks oli sealsel reklaamiturul pinnase loomine liiga keeruline. Pidime vastu võtma raske otsuse portaal Kiievis kinni panna.
Kui midagi uuendustest rääkida, siis panustame sellele, et tulevikus lakkab paberil otsepostitamine kodude postkastidesse. Lauspostitus - kas pole nii "20. sajand"? Me toome jaemüügi soodustused digitaalsesse otsingusse, nii et rahvas hakkab Zave portaalist pakkumisi vaatama, enne kui kaubanduskeskusesse sõita. Baltikumi jaemüüjad on ideega üldiselt kaasa tulnud. Jälgige Zave’t, ma soovitan, see murrab otsepostituse.
Täna lasuvad online meedial suured ootused seoses kiiruse ja kvaliteediga. Mis on sellise keskkonna tugevused ja nõrkused? Millise muutuse on Balti riikide online meedia viimaste aastatega läbi teinud?
Tänase päeva trendid on video ja mobiil. Kiirus, millega meie lugejad nende trendidega kaasa lähevad, paneb mind veidi muretsema. Mispärast? Sest kuigi lugeja armastab mobiilset platvormi, ei ole reklaamiandjad endiselt väga innustunud video ja/või mobiilsetest lahendustest. Reklaamiandjad on video ja mobiilsete reklaamiformaatide kasutuselevõtus alles väga alguses. Meie maanurgas vähemalt.
Kvaliteedist kõneledes – on väga oluline, et uudistekanalid veavad diskussioni ühiskonnas olulistel teemadel. Tänane publik on aru saanud, et sotsiaalvõrgus või kommentaarides ei teki tervikpilti. Igaüks ajab seal oma asja, tont teab mis kaalutlustel ja kelle huvides.
Mis puudutab kiirust, siis muidugi on DELFI-l ambitsioone olla esimene uudistekanal nii Vilniuses, Riias kui Tallinnas (ja ka Poola elanikkonna jaoks Leedus ning Poolas seoses uudistega Vilniusest; ning isegi lugejate jaoks Venemaalt, kes külastavad aktiivselt rus.Delfit, kohta, kus neile näkku ei valetata.)
Mõõtes, millised uudised on meie lugejate seas kõige populaarsemad, näeme sarnast mustrit – inimesi huvitab ilm, uudised Venemaa agressioonist Ukrainas ja sport ning lisaks ka uudised nn “popstaaridest”. Nii et segu informeerimisest ja meele lahutamisest.
Leedu video tootmine DELFI TV-s Balti riikidest tugevaim. Eestis otsustasime ühendada meie päevalehe “Eesti Päevaleht” ning DELFI toimetused. Üks ajakirjandusprofessor ohkis selle peale, et nüüd poisid keeravad "Päevalehe" kollaseks. Läks vastupidi - Urmo Soonvald on teinud Delfist esimese uudiskanali ka tõsiste majandus- ja poliitikauudiste tarbeks. Ja lisaks hoiame nõnda head päevalehte elus. Meie konkurendid Postimehest on samal ajal kaks ajalehte sulgenud:: LT ja 15 minutit Leedus. Möödunud aastal võttis Delfi.lt enda alla Leedu ajakirjad Panelė ja Leedu Cosmopolitan, Mano Namai... ikka selleks, et pakkuda meie digitaalse le lugejale korralikku buketti.
Mis on teie hinnangul professionaalse meedia missioon tehnoloogia ja sotsiaalsete võrgustike maailmas? Mis on täna ajakirjanike suurimad väljakutsed? Sotsiaalvõrgustikud dikteerivad professionaalse meedia agenda: mismoodi see lõpuks uudismeediat mõjutada võiks?
Mulle tundub, et me oleme sotsiaalmeedia ja interneti kommentaaride haipi näinud. Naeruväärne on, kui vormitakse end nende zhanride järgi, satutakse mingisse neurasteenilisse tsüklisse.
Eestis juhtus just hiljuti järgmine lugu – rahandusminister postitas mõned rumalad kommentaarid Facebooki ning pidi seetõttu tagasi astuma. Kas see oli seda väärt? Ta oli meie viimaste aastate parim rahandusminister. Sarnasel moel sattus meie president vihasesse säutsusõtta Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmaniga. Majandusprofessor soovitas raha juurde trükkima hakata, president põrutas vastu, et kes sina, Krugman, üldse nihuke oled. Aastatega on selgunud, et Nobeli laureaadil oli õigus. Euroopa hakkaski raha juurde trükkima, tempoga 60 miljardit kuus. Ehk oleks tasakaalustatud arvamusartikli kirjutamine meie presidenti paremas valguses näidanud.
Ajakirjanikud peavad muutuma järjest paremaks faktide otsimisel. Ning oma allikate kontrollimisel ning kombineerimisel.
Me näeme, et DELFI-st on saamas ka suur arvutusettevõte – mõistame ja mõõdame oma lugejaid, pakkudes nii reklaamiandjatele õiget publikut. Delfi.lt on ses osas suurepärane näide.
Mis puudutab ajakirjanikke, siis minu hinnangul on ajakirjaniku suurim väljakutse võtta osa päriselust, mitte ammutada kogu oma infot vaid internetist. Lisaks ei ole valitsuse ning poliitparteide tegevus ehk just kõige elavam ning dünaamilisem osa meie eludest. Elame ju lõpuks vabades ühiskondades, kus andekad inimesed ehitavad oma elud üles vaatamata sellele, mida valitsus teeb või tegemata jätab. Euroopa on stagnatsioonis, välja arvatud Inglismaa ja Rootsi, kes ei kasuta eurot.
Järelikult toimuvad huvitavad asjad hoopis väljaspool valitsusi – tehnoloogias, kunstis, ekspordiäris, looduses. Seega ajakirjanikud ei peaks end piirama valgekraedest allikatega, vaid peaksid olema suutelised tegema ka reporteri tööd, rääkima erinevate inimestega.
Kremli agressioon Ukrainas tõstatas mitmeid väljakutseid Balti riikide ühiskondadele ning meediale. Milline missioon on meedial teie hinnangul sellises tundlikus ning isegi ohtlikus situatsioonis?
Mulle oli tõeline šokk, kui Venemaa riiklikud kanalid hakkasid edastama lausvalesid seoses Ukrainas toimuvaga. On kohutav vaadata, kuidas ülikooli haridusega kommentaatorid ja reporterid müüvad oma hinge isevalitsejale. Mul on hea meel, et DELFI on saanud pakkuda turvalist sadamat Moskva liberaalsetele ajakirjanikele, kes visati välja Lenta.ru toimetusest möödunud aastal – me lõime nende jaoks lehe nimega spektr.delfi.lv ja meil on Venemaalt päris palju lugejaid.
Samamoodi oleme märganud, kuidas infosõda on jõudnud DELFI lugejate kommentaarikülgedele. See ei saa kuidagi tõsi olla, et lõviosa kohalikust venekeelsest elanikkonnast Balti riikides toetab “suveräänset demokraatlikku süsteemi”, kus eelmine president nimetab ametisse järgmise, nii nagu see on käinud Kremlis käesoleval sajandil.
Kuid kuna me oleme endiselt demokraatlik meediaplatvorm, üritame me ka kommentaare modereerida, mitte neid kinni keerata. On hääli, mis on õigusega kriitilised ka meie valitsuste suhtes – me ei kavatse takistada oma vene kaaskodanike õigust nende arvamustele. Me peame lihtsalt suutma eristada, kas teatud õelate kommentaaride taga on nende arvamused või mõni propagandapolk Smolenskis.
