Eesti kirjandusklassikud riigikogu valimistest
Need on me kallid kandidaadid,
kel jätkub tahet, tarmu, hoolt
vaid rahva heaks. Ja sellel päeval
me hääletame nende poolt.
(Ralf Parve)
„Viimasel ajal on just poliitika see ala, kus teatud kogemuste najal võib tulusalt tegutseda, ilma et oleks nii kergesti kokkuvarisemist karta nagu muil ärialadel.“
(A. H. Tammsaare)
Kord on kõlvatu.
Seltsimehed tuimad.
Valitsus südi.
(Juhan Lilienbach)
Kui iga mees vaevalt poole temale määratud viinast ära oli joonud, olid kõik juba nii suured ja tähtsad tegelased, et valimiste puhuks moodustatud koalitsioon mitmest kohast korraga rebenema kippus. Madjak üksi räuskas ning hooples mitme mehe eest, ja kes talle iganes juhtus vastu vaidlema, selle saatis ta ilma pikema jututa kõige pimedamasse ja rumalamasse kohta...
(Jaan Kärner)
mind ümbritseb sisikond
soolikad mu rahvasaadikud
magu mu valitsus
süda partei
(Albert Trapeež)
Naisehääl küsis ärritatult uuesti. Siis tuli Kaarlile pähe.
„Partei!” möirgas ta. „Andke mulle partei!”
(Hans Leberecht)
Meil on salajane hääletus.
Lähen
ja hääletan hääletult.
Kas hääletan poolt ma
või hääletan vastu –
paber ei kõnele, kasti lastu.
Kuid kõnelen ise igal pool:
hääletan ainult poolt!
(Felix Kotta)
Väljunud parteiorganisaatori juurest, mõtles Paul hetke ja pöördus siis Kurvesti talu poole. Ta sammus vilet lastes, meeleolu oli tal suurepärane. Polnud kahtlust, Muuli meeldis talle.
(Hans Leberecht)
m6ni lubab
k6igile midagi
mina luban
k6igile k6ik
(Chalice)
”Kõik peab sündima väärika tõsiduse ja pidulikkusega, nagu see on kombeks haritud ja hästi kasvatatud inimeste juures. Tuleb kangesti hoiduda igasugustest kaklustest, tülidest, mõtete ägedatest lahkuminekutest.”
(August Gailit)
On tülid täitnud koja
ja kakelused maja,
– vist nuudimeest on jälle
armsal orirahval vaja.
(Aleksander Antson)
ÕILISMAA: Kui mina ka oma seepi tahaksin levitada, nagu sina oma ideid! Ikka seebikangiga ostjale pähe.
KÕREVARES: Aga, Toomas, on ometi vahe seebi – ja kõrgema poliitika vahel!
(Hugo Raudsepp)
See, kes ajab vaenupilli,
Kannab põlgtud partei-prilli,
Tõugakem ta isamaalt
A`agem ära Eesti raalt!
(Ado Grenzstein)
”Parem, kui juba olekski tulnud sõber Kiir: teda ma pole enam ammugi näinud oma ihusilmaga.”
”Ärge te rääkige niipalju sellest vanast koogumehest – vaata, kui tuleb seegi. Nüüd ta just seda teebki, et ratsutab ringi mööda küla ja teeb poliitikat.”
(Oskar Luts)
Urni hääletussedel sai lastud,
ei nõudnud see vaeva ja hoolt;
polnud miskit mul kellegi vastu,
polnud miskit ka kellegi poolt.
(Rudolf Rimmel)
”Mis narritempu te minuga mängite? Ja kuhu pagana röövliauku olen ma sattunud? Kus mu müts on? Mis sa irvitad? Kes sa oled?”
(Eduard Bornhöhe)
RAHVASAADIKULE
Et sa ei kõiguks siia-sinna, osta omal` vaaderpass
Ja et mõistaksid laveerida ka, muretse kompass!
(Gori)
KÕREVARES (Kööselile üsna lähedale astudes): Teate, mis on poliitika? Võitlus on see! Ja võitlus on vägivald. Füüsiline, vaimline ja kõlbeline vägivald.
KÖÖSEL: Teeröövimine on see!
(Hugo Raudsepp)
VÕIM EI TULE HÜPATES
võim ei tule roomates.
Võim on ühe näpu pääl
kogu raskus näpu otsas.
(Andres Vanapa)
”Kogu selles asjas on minu arvates ainult niipalju mõtet vaja, et otsustada, millises parteis on kõige rohkem lolle, sest seal on kõige kasulikum töötada.”
(A. H. Tammsaare)
Ja kes veel teab, kuhu rändaks meel,
kui ununeks üks erakond: mu eesti keel
(Juhan Liiv)
Ära vaata oravat
sest on mõtteid
mis on epideemilised
näiteks mõte vabast oravast
teda tüürib ta saba
ja mitte partei.
(Ilona Laaman)
„Aga mina saan ikka peaministriks?” päris Vares.
„Saad, saad,” lubas Säre. Vares läikis näost.
„Kas mulle kroon ka pähe pannakse?” küsis ta.
(Andrus Kivirähk)
Juba ammu
armsam
Olen tähele pannud:
Mina
olen kivistunud
ühes mälestustega
(Mart Helme)
Laud on liimist lahti käinud,
aeg on arust lolliks läinud.
(Ado Grenzstein)