Mis on hea ja halb kolesterool?

Toitumise puhul ei saa üle ega ümber kolesteroolist, sest ühe kolmandiku vajalikust kolesteroolist omandab organism söögist. Kolesterool on rakuseinte ehituskomponent ning mitmete hormoonide ja D-vitamiini sünteesi lähteaine. LDL-kolesterooli nimetatakse halvaks ja HDL-kolesterooli heaks kolesterooliks. Halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab selle ladestumise veresoonte seintele, mille tagajärjeks on veresoonte lupjumine.

„Suur kolesteroolisisaldus on Eestis ja maailmas üks suuremaid terviseriske. LDL-kolesterooli ametlik norm on 3,0 mmol/L. Imetajatel ja vastsündinutel on LDL-kolesterooli veres 1.0 mmol/L. Mõned ütlevad, et kolesterooli langetamine on halb, kuid arvestades eeltoodut, küsin: miks see elu jooksul siis nii palju tõuseb? Mis on meie organismis sellist, mis seda tõstab ja soodustab? Tõenduspõhise meditsiini esindajana ei saa ma aktsepteerida muid argumente kui neid, mis põhinevad kümneid tuhandeid patsiente hõlmavatel uuringutel. Küllalt sageli kiputakse halva kolesterooli suurenemist veres üle tähtsustama ning hakatakse seda tablettidega vähendama. Enamikul juhtudel on tegu mõõdukalt suurenenud üldkolesterooliga 6,0-6,5 mmol/L (norm 5,0 mmol/L). Arstid vaatavad koles-teroolinumbrit, mitte riskitegureid, mis selle taga on," selgitab dr Viigimaa.

Hea kolesterooli sisalduse ja kehakaalu vahel on selge seos. Ülekaalulistel ja neil, kes teevad vähe sporti, kipub head kolesterooli olema vähe. „Kui hakata end liigutama, langeb kehakaal ning suureneb hea kolesterooli sisaldus. 90 protsendil inimestest, kelle vere kolesteroolisisaldus on suurenenud, on võimalik seda mõistliku dieediga vähendada. Tuleb lihtsalt korralikult vaadata, mida süüa: eelistada väherasvast juustu, kasutada või asemel oliiviõli, jätta loomsed rasvad erandjuhuks ja tarbida kala. Toitumise korrigeerimise ja kehalise aktiivsuse tõstmisega saab enamik inimesi kolesterooli korda. Kui sellest ei piisa, tuleb vaadata ravimite poole," sõnab dr Viigimaa.