„Orjapidamises süüdistatav: „Ostsime talle Versace’i teksad. Milline ori niimoodi elab?“

OOTAMATU SÜÜDISTUS ASSAR PAULUSE MAFFIALOOS
Liikumisvõimetu tartlane räägib, kuidas ta võttis eluheidiku koduabilisena kostile ja sai süüdistuse orjapidamises.

Norris on kõige salapärasem inimene Eestis.
Tal puudub ametlik töökoht.
Tal pole pangaarvet.
Ta ei käinud aastaid perearsti juures.
Tema ID-kaardiga pole kordagi sisse logitud.
Google ja Yahoo ei anna tema kohta ühtegi vastust.
Ta sai eelmisel nädalal 64 aastat vanaks. Tema nimi on Matti. Teda hüütakse Norriseks, sest ta sarnaneb Hollywoodi staari Chuck Norrisega.
Politsei ja prokuratuur varjavad Norrise asukohta, sest ta on üks olulisemaid tegelasi kõmulises maffiaprotsessis, mis käivitub juuni alguses Tallinna Liivalaia tänava kohtumajas Piret Liivo käe all. Kohtu alla lähevad Assar Paulus ja tema 25 kaaslast.
Prokuratuur peab meest orjaks (moodsas juriidilises keeles inimkaubanduse ohvriks), keda pidasid Pauluse kaks sõpra.
Prokuratuuri väitel olid nendeks Pauluse Lõuna-Eesti „osakonnajuht“, invaliid Andres Vaik (Ratastooli Andu) ja Rainar Soo (Soku). Nad ähvardasid, mõnitasid ja lõid Norrist.
Pikaajaline stress ja psühhotrauma muutsid püsivalt Norrise isiksust.
„See on absurditeater! Täielik väljamõeldis!“ pahvatab seljaoperatsioonide tõttu töö- ja liikumisvõime kaotanud Soo süüdistuse kohta.
„Ta oli meile nagu pereliige,“ ütleb proua Soo, kelle mees leidis Norrise 1996. aasta töötuna Tartu turu juurest viinaninade keskelt.
Perenaine näitab fotosid ühistest puhkusereisidest Prantsusmaale, Hispaaniasse, Portugali. Nad vuhisesid sinna Eestist autodega, ööbisid villades.
Norris käis Soodega nende sõprade ja sugulaste pool. Nii pidudel, kui ka tööd tegemas.
„Me ostsime talle Armani ülikonna. Tal oli 20 paari kingi. Ostsime Versace teksad, isegi politsei kuulas salaja pealt, kuidas me arutasime tema teksade hinda. Milline ori küll niimoodi elab?“ küsib Rainar Soo.
„Tal polnud mitte millestki puudus,“ räägib Norrise õde. „Ta ütles kord, et mul on nii hea elu, et mul pole millestki puudus. Aga jah, ta ei julgenud alati külmkapist süüa võtta. Natuke ta kartis seal [Soode pool] elada. Matti tegi ise lollusi, et viina ja alkoholi saada.“
„Matti oli küll seotud Soode perega, kuid see ei tõesta veel orjastamist. Keegi ei sundinud teda seal elama, tal oli võimalus lahkuda,“ märgib advokaat Sirje Must.
Norrisel oli mobiiltelefon. Ta saanuks iga kell politseisse helistada ja abi kutsuda. Või pöörduda naabrite poole.