Õuduste öö Orski mööblipoes
Grady Hendrix
“Horrorstör”
Tõlkinud Fred Taik. Helios, 2015. 243 lk.
Neile, kes on kunagi käinud mõnes Ikea mööblikaupluses, tuleb Ameerika kirjaniku Grady Hendrixi raamatu “Horrorstör” välimus kohe tuttav ette. See on kujundatud nagu Ikea-sarnase kokkupandava ersatsmööblitootja kataloog koos jooniste, erkkollaste kaante, korporatiivsete kirjatüüpide ja muude atribuutidega. Orsk ongi Hendrixi raamatus üks Ameerikas asutatud Ikea kloon, mille sadakond kauplust tegutsevad USA eri linnades. Igav ja turvaline, jah, kuid mitte Clevelandi Orskis, kus ühel ööl hakkavad hargnema jubedad lood. Juba mõnda aega on iga viimse kui detailini paika pandud kaupluses tekkinud ootamatuid tõrkeid – keegi on reostanud näidistesaali diivani väljaheidetega, tualettruumi seinale on tekkinud rämedad kritseldused... See viib kaupluse juhataja asetäitja, ülipüüdliku Basili mõttele veeta koos kahe töötajaga öö kaupluses, et korrarikkuja üles leida, tema isik tuvastada ja ta vastutusele võtta, nii nagu vastav juhend Orskis ette näeb.
Kuid maailm ei toimi Orski peakorteris kokku pandud eeskirjade järgi. Juhtub midagi kohutavat – kaupluse kipsplaadist seintele maalitud võltsuksed avanevad ja tekib ajaauk 19. sajandil samas kohas asunud vangla õõvastavasse maailma. Mesitaru-nimelist panoptikumi juhtis sadistist direktor, kes vange üle jõu käiva tööga surnuks piinas. Kui kaks maailma ühinevad, siis selgub, et kliente uimastava labürinditaolise ülesehitusega Orsk ei erinegi nii palju saja aasta tagusest Mesitarust, kui arvata võiks.
Grady Hendrixi romaan on õudukas inimesele, kellele meeldib nutikas iroonia ja vaimukas pila tänapäeva tarbimismaailma pihta. Ka minu kodus vajus Ikea raamaturiiul ühel päeval lihtsalt kokku, paljastades, et kahe tolli paksused riiulid on täidetud kortsus pakkimispaberi ja kartongiribadega. (Riiul sai asendatud... hm, uue Ikea riiuliga.)
Orsk kõnetab maailma ülespuhutud ja õõnsas “Kindlalt edasi!” tüüpi kõnepruugis, mis peab markeerima hoolivust, ühtehoidmist, sallivust ja mida iganes, kuid esindab vaid rahaahnet ja hoolimatut turumentaliteeti.
Nagu öeldud, on raamat tootekataloogi stiilis kujundatud. Tähelepanelik lugeja näeb sedagi, kui väike vahe on skandinaaviapäraste, kuid sisutute nimedega toodetel (diivan Brooka, garderoobikapp Liripip, riiul Kjerring jt) ja 19. sajandi vangla robustsetel, kuid samas rafineeritud piinariistadel (nt piinamistool Bodavest).
